Lendamine tuli ellu juhuslikult, ent juurdus kindlalt oort räägib, et sattus lendamise juurde K juhuslikult, Eesti Lennuakadeemias ta õppinud pole ja nooruses tahtis hoopis arstiks saada. „Elus on kord juba nii, et võid tahta ja planeerida, aga tööalane karjäär tekib ikka kuidagi iseenesest, mitmete juhuste kokkulangemise taga- järjel,” kirjeldab ta. „Mind viis elu pooljuhuslikult lennunduse juurde ja nüüd olen sellega nii ärilises plaanis kui hobi korras tegelenud juba 18 aastat. Ja ennast selles valdkonnas muudkui arendanud. Annad näpu, võetakse käsi! Aga see on vist iga ame- tiga niimoodi.” Praegu on lendamine Ken Koorti jaoks nii töö kui ka hobi, ent ta ei oska öelda, kas tööst sai hobi või vastu- pidi. Igatahes on ta õnnelik, et saab piloodina prakti- seerida nii tööl kui eraelus. Viimasel ajal tuleb rohkem just viimast ette. Ta on lennundusklastri liige, kuulub erapilootide liitu, püüab valdkonnas kaasa rääkida ja on aktiivne kodumaise eralennun- duse eestvedaja. „Pole vist mõtet ühtegi tööd teha, kui see sulle huvi ei paku. Arvestades Eesti kliimat, siis talvel saab vähem lennata, aga suvel püüan ikka iga võimalust kasutada,” selgitab Koort. „Eesmärgid ja põhjused on erinevad – vahel on lendamine seotud tööga, siis jälle vabast ajast ette võetud lend. Otsest kohustust mingil kindlal ajal lennata mul pole. Aga näiteks töiseid kokkusaamisi saab kombineerida nõnda, et tead – lennukiga saab kiiremini kohale ja ka tagasi. Nii jõuab 24 tunni jooksul rohkem, kui autoga sõites.” Sõprade, tuttavate ja kolleegidega lennates on Koortile silma jäänud, et kui inimene varem tundis kasvõi alateadlikku lennuhirmu, siis väikeses lennu- kis lennates ja nähes, kuidas piloot seda juhib, saades aru, kuidas lennuk üldse õhus püsib, kaob üldjuhul ka kartus õhusõidu ees. Regionaalne lennundus on Koorti südameasi Ken Koort tõdeb, et Eesti regionaalset lennundust ja eralennundust iseloomustavateks märksõnadeks Juba aastaid lennundusäris tegutsev Ken Koort märgib, et regionaallennunduse taristu ülevalpidamine ei ole kindlasti ületamatu kulu ning nii riik, omavalitsused kui ka ettevõtjad võiks siin lennundus- entusiastidele abikäe ulatada.
„Lennuväli annab võimaluse, et tulla saab ka õhuteed mööda. See mõjutab otseselt investeeringuid.” Ken Koort
73
TEEJUHT / NR 15
Powered by FlippingBook