ÕHK
Foto: droon.ee
„Droonikaamera abil on võimalik näha teatud elemente lähemalt ja paremini, kui näiteks maa peal seistes.” Rasmus Annus
Droon DJI Phantom 4 RTK on täna- päevane droon, mida saab kasutada nii maastiku- ja metsavaatluste kui ka kvaliteetsete ortofotode tegemiseks.
Droonide importimise, komplekteerimise ja müügiga tegeleva ette- võtte OÜ Meridein Grupp ehk droon.ee tegevjuht Nemo Vunk kinnitab, et tööstuslike ehk spetsiifilisi tööülesandeid täitvate droonide arendamine ning kasutusele võtmine on praegu tõusev trend ning droonid jõuavad üha rohkematesse eluvaldkondadesse. „Tööstuslikke droone kasutatakse laialdaselt metsanduses. Eestis on kasutusel Forestsoft tarkvara, mis aitab lankide ja eraldiste kaardid õigesti paika panna,” toob Nemo Vunk näiteks. „Tarkvara või- maldab täpseid mõõdistusi ja just see sai määravaks, et metsandusettevõtted hakkasid droone kasutama.” Edasi räägib ta, et edukalt on droone kasutatud 3D-modelleerimi- ses – arhitektid ja linnaplaneerijad saavad drooni külge kinnitatud lidariga mõõta kõrgusi ja pinnakontuure 3D-mudelisse panna. „Suur sektor droonide kasutamises on tee-ehitus, kus neid kasutatakse teekihtide ja -mahtude arvutamiseks ning kontrollimiseks,” ise- loomustab Vunk. „Droone saab kasutada ka mägede, killustiku- hunnikute ja põlevkivi mahtude arvutamisel. On saanud selgeks, et drooniga tehtavad mõõdistused on piisavalt täpsed ja andmeid saab kasutada näiteks ettevõtte majandusaasta aruandes.” Energiafirmad saavad Vunki sõnul drooniga päikesepaneelidest üle lennates termokaamera abil tuvastada, millised paneelid on katki, tuuleparkides saab kontrollida tuulikute labasid jmt. Nemo Vunki juttu kinnitab Eesti Energia kogemus. Energiaettevõttes on juba aastaid kasutatud droone kaevanduste vaatlemisel. Kõige- pealt hakati Narva karjääris katsetama droone kaevandamis- mahtude hindamiseks ja sammuvate ekskavaatorite visuaalseks kontrolliks. Tulemused olid head ja seetõttu hakatigi otsima meie oludesse sobivaid droonimudeleid, mida oleks võimalik energia- firmas alaliselt kasutusele võtta. Möödus mõni aasta tehnoloogia tormilist arengut ja 2020. aastal hakkasid energiaettevõtte markšeiderite ehk kaevandusmõõteinseneride käe all lendama kaks drooni, mis säästavad neid põlevkiviladude ja puistangute otsas ronimisest, kuna vajalikud andmed saab hankida droone lennu- tades. Taristut on tõhus seirata õhust Tõhusa abimehe sai droonidest ka Elektrilevi ning selle partnerid, kes alates 2018. aastast kasutavad droone kesk- ja madalpinge õhu-
liinide olukorrast ülevaate saamiseks. Nii käib ettevõtte regulaarselt rutiinsete tegevuste hulka õhuliinide, alajaamade, kilpide ja muude maapealsete liinikomponentide ülevaatus. Selleks sobivad droonid ideaalselt. Lisaks liinide plaanilisele ülevaatusele on droonidest tõhusat abi ka tormide korral õhuliinide rikkekohtade tuvastamisel. Droon võimaldab paljudel juhtudel rikkekoht kiiremini üles leida, kui lihtsalt liini läbi käies. Elektrilevi kasutab küllaltki tavalisi kaubandusest kättesaadavaid multirootoriga droone, mingeid eriti spetsiifilisi nõudmisi neile ei esitata. Drooni valikul on tähtis, et lennumasin oleks õhus piisavalt stabiilne, võimaldaks teha pilti ja videot ning et selle lennuaeg oleks võimalikult pikk. Tähtis on ka vajalikule liinielemendile drooniga võimalikult lähedale saada, siis on pildi kvaliteet ka piisavalt hea. Elektrilevi juhatuse liige Rasmus Armas märgib, et droonide kasu- tamine lisab ettevõtte igapäevasele tegevusele efektiivsust. „See seisneb kasvõi selles, et droonikaamera abil on võimalik näha teatud elemente lähemalt ja paremini, kui näiteks maa peal seistes,” ütleb ta. „Õhuliinide puhul enamik kontrollimist vajavaid elemente asuvadki ju maapinnast kõrgemal.” Tema sõnul tuleb droonide kasutegur välja igapäevase plaanilise töö puhul, sest liine on tuhandeid kilomeetreid, neid jalgsi läbi käies kuluks märksa rohkem aega kui drooniga lennates. Kriisisituatsioonides, tormide puhul on drooni eelis kiirus – rikkekohti on võimalik kiiremini üles leida ja sellevõrra kiiremini ka korda teha. „Praktikas käib töö nõnda, et keegi lendab drooniga mingi liini või lõigu läbi ja teeb vajalikud pildid,” selgitab Armas. „Pilt ja hinnangud lähevad meie infosüsteemi ning nende põhjal teeme hiljem hooldusinvesteeringute otsuseid.” Elektriliinide seiramisega droonide abil tegeleb ka ettevõte Hepta Airborne, mis tegutseb lisaks Eestile ka Saksamaal ja Soomes. Droonide eesmärk on kaardistada taristuobjekte ning luua mõõdutabelid ning raportid, mis kirjeldavad objektide tehnilist seisukorda. Need droonid suudavad iseseisvalt lennata nii tugevate tuulte kui ka sademetega, sealjuures ka öösiti. Jälgitavaid elektriliine on kümneid tuhandeid kilomeetreid, mistõttu on oluline, et droonid
78
TEEJUHT / NR 15
Powered by FlippingBook