EESTI LENNUNDUSE MAJANDUSLIK MÕJU 2024. AASTAL
Riiklikud maksud
Keskmine töötajate arv
Tööjõumaksud ja maksed 8 944 542 13 009 17 949 047 13 456 883 17 091 795
Töötajaid
Ettevõtete arv
Käive
Lennuettevõtjad Kõrge riskitasemega ärilised erilennud Aeronavigatsiooniteenuse osutajad Hooldusorganisatsioonid Lennukõlblikkuse organisatsioonid
12* 1 4
528 443 751 531 925 112 035 563 255 337 162 621 464 408
5 791 185 37 102 17 732 781 10 671 644 14 048 293
426 3 850 677 854
1703 12 3399 2707 3415
12 16
*2024 lõpu seisuga 10 (statistilises aastases arvestuses kajastuvad riigi omandis olnud pankrotistunud Nordica grupi ettevõtted).
Allikas: avalikud registriandmed
Igalt liikmesriigilt eeldatakse, et lennuohutuse järelevalveasutus täidab 100% kõiki õigusaktidega sätestatud lennuohutuse taga- misega seotud nõudeid. Eesti alarahastusele on tähelepanu juhtinud ka Euroopa Lennundusohutusamet (ingl European Union Aviation Safety Agency , EASA) ja Euroopa Komisjon ning suunanud riiki otsima lahendusi valdkonna järelevalve tõhusamaks rahasta- miseks nii EASA alusmääruse kui ka sellega seotud rakendus- määruste nõuete täitmiseks. Rahastamine riigilõivudest on olnud staatiline Eesti tsiviillennunduse järelevalvesüsteemi rahastatakse praegu 100% riigieelarvest, millest ligikaudu 2,5 miljonit eurot kulub lennundusteenistuse tegevusele ning jaotub 44 täistööajaga töötaja funktsioonidele. Sektorile osutatavate teenuste eest tasutakse riigilõivu, mille tulu riigieelarves varieerub, jäädes aastas keskmiselt 250 000 euro piiresse. Kehtivad riigilõivud ei ole kulupõhised ega ole kümne aasta jooksul muutunud. Riigilõivude madalam hinnatase tekitab Transpordiameti jaoks keeruka olukorra – kohustuste ja järelevalvatavate isikute arv kasvab, kuid olulist tulu riigieelarvesse ega lisavahendeid Trans- pordiametile sellest ei laeku. Seos on ka lennuohutuse tagamise kvaliteedi languse ja muude mõjudega, kuna piiratud järelevalve- teenus tekitab viivitusi ning pidurdab otseselt edukate ettevõtete kasvupotentsiaali. Lennuohutuse tasemel on otsene seos Eesti lennundusettevõtete konkurentsivõime ja panusega Eesti majan- dusse. Riigilõivud kulupõhiseks Praegu on lennundusvaldkond üle elanud nii COVID-19 pandeemia kui ka kohanenud Ukraina sõja mõjudega, mistõttu on põhjendatud soov kehtivaid riigilõive viimaks muuta. Koostöös Transpordi- ametiga on seaduseelnõu ettevalmistamisel ja plaanis avalikule kooskõlastamisele saata juba tänavu sügisel eesmärgiga püsida järgmise perioodi riigieelarve menetlustempos, et 2026. aastal muudatused jõustada. Protsess eeldab kindlasti ka avalikkuse kaasamist ja murekohtade läbirääkimist partneritega.
Lennuohutuse tasemel on otsene seos Eesti lennundusettevõtete konkurentsivõime ja panusega Eesti majandusse.
arvestamine. Riigilõivud tuleb viia vastavusse riigi kulutustega järelevalvele, mis tugineb Transpordiameti kuludele tööjõule, IT-süs- teemidele, menetluste läbiviimisele ning neid toetavatele tegevus- tele. Lihtsustatult öeldes kujunevad uued riigilõivud tööaja arvestuse ehk tegelikult kulunud tööaja ning inspektorite ja toetavate eks- pertide tööjõukulu summeerimise kaudu. Sõltuvalt teenuse liigist tuleb arvestada ka eesmärki, et riigilõiv ei oleks teatud sihtrühma- dele (nt hobilennundus või mehitamata lennundus) ülemäära koormav ega vastupidise eesmärgiga, soodustades liikumist seadusekuulekuselt reeglite kultuuritu eiramiseni. Muutuvate riigilõivude tulemusel suurenev riigieelarveline tulu võimaldab kasvatada ka Transpordiameti võimekust just vald- kondades, kus inspektoreid napib ja turu palgatase värbamist
Transpordiameti inspektor lennutegevuse ohutust kontrollimas.
Riigilõivude muutmise lähtekohaks on inspektorite ja toetavate teenuste tegeliku töömahu ning järelevalveteenuse kuludega
87
TEEJUHT / NR 15
Powered by FlippingBook