VESI
Eestisse püütakse tuua kruiisilaevade ümberehitustöö
järgi, kellega suhtlus käib. Ja tänu sellele pole hind alati esmatähtis. Erinevalt sarnastest töödest maal, kus peaaegu alati saab määra - vaks hind. Uute tuultega tuleb kaasa minna Uue suundumusena merendusvaldkonnas toob Argo Sildvee välja senisest märksa väiksema või üldse nullemissiooniga laevade ehitamise – järjest rohkem päringuid seondub sellega. See on aja märk ja süsinikuneutraalsuse poole püüdlemine näib möödapääs - matu, sest aastal 2030 hakkavad ka laevadel ja laevaehitusele kehti - ma uued, praegusest karmimad keskkonnanõuded. Aastaks 2050 peaks kogu transport olema kasvuhoonegaaside heitmetest vaba. „Kui maismaal on teema hakanud mõnevõrra maha jahtuma, siis laevanduses on süsinikuheitmete vähendamise vajadus kõvasti sees, mistõttu eelistatud seisus on ettevõtted, mis suudavad selles vallas lisandväärtust anda,” kirjeldab Sildvee olukorda. „Seda nõua - vad laevaomanikud, kes maksavad ju reaalselt CO-maksu oma 2 heitmete koguse pealt. Otse loomulikult püütakse neid vähendada.” Rääkides sellest, kuidas Eesti suudab oma faktilist mereriigi staa - tust sisuga täita, märgib Sildvee, et oleme klientide mõttes järjest rohkem suutnud välja murda Euroopa servas suure ja agressiivse naabri kõrval asuva pisikese sotsialistlikust riigikorrast tulnud väike - riigi mainest. Selle kinnituseks ongi tõsiasi, et EMI ja merendus - ettevõtted on leidnud oma koha mitme miljardi suuruses üleilmses laevaehituse äris. See omakorda tähendab, et Eestis on olemas tipp - tasemel insenerid ja projektijuhtimine, on olemas uued ajakohased tehased ning ettevõtted suudavad võtta suuremahulisi lepinguid. „Muidugi on kahju, et Eesti riigilaevastik on väike, ent kasvõi Tallink on ikkagi hea näide kogu maailma mõistes tipptasemel laeva - firmast,” ütleb Sildvee.
Praegu läheb oluline osa Argo Sildvee ja EMI energiast sellele, et rajada Eestisse keskus, mis võimaldaks tuua siia laevade ümber - ehitamise. Ta näeb selles suurt potentsiaali välisinvesteeringute tulekuks. Et oma võimekust maailmale näidata, oleks tarvis mõned tööd siin kõigepealt ära teha. Praegu puudub Eestis kuivdokk, mis võimaldaks ette võtta suurte kruiisilaevade ümberehitusprojekte. Ainus võimalus on töötada kai ääres, aga see ei võimalda teha kau - geltki kõiki töid, mida ümberehitus või mastaapne remont nõuab. Esialgne investeering kuivdoki võimekusse oleks Sildvee hinnangul 200–400 miljonit eurot, mille ehitamiseks loodab ta ka riigi toetusele, sest hilisem kasu siia tulevate tööde ja maksuraha näol oleks kasulik kogu ühiskonnale. Riigi ametkondade huvi on tema sõnul üha tuntavam. Ühest küljest ilmutavad ministeeriumite ametnikud teema vastu elavat huvi, tei - salt, selle huvi n-ö materiaalseks väljenduseks on eelmise aasta sep - tembris valitsuselt merendussektori arendamiseks eraldatud 25 mil - jonit eurot, mis suuresti on mõeldud just laevade ümberehituskes - kuse käivitamise toetamiseks. See raha pärineb kasvuhoonegaa - side kaubandusest saadud tuludest ning suunatakse lähiaastatel laevade ümberehituse vallas Eesti konkurentsivõime tõstmiseks. Toetus on suunatud ettevõtetele, kel on võimalik osa Eestisse tehtud laevaehitusvaldkonna edendamise investeeringutest tagasi saada. Toetuse meetmed peaksid saama avalikuks lähemate nädalate jooksul. Eesti merendussektor areneb jõudsalt Kruiisilaeva ümberehitus on püsiv töö, sest kõik kruiisilaevad vajavad 5–8 aasta tagant suuremat ümberehitustööd. Uuendamist vajab nii tehniline pool kui ka sisustus, mida lihtsalt ei värskendata, aga väga sageli ehitatakse põhjalikult ringi. Just selles osas näeb Sildvee Eesti ettevõtjatel ja kogu riigil suurt võimalust kaasa lüüa ja avar arengu - potentsiaal saavutada. Ta usub, et ümberehituse n-ö kõige kuume - mad aastad – 2026–2028 – on peagi käes. „On välja arvutatud, et järgmise viie aasta jooksul liigub laevade ümberehituses ja uute laevade ehituses just sisustuse poolel kuus miljardit USA dollarit. See on koht, kust ka Eesti peaks oma osa kätte saama,” kirjeldab Sildvee merenduse innovatsioonikeskuse ambit - sioone. „Me oleme seda tööd hästi teinud, suurte laevatootjate esin - dajad käivad Eestis, meil on hea läbisaamine ja meiega arvesta - takse. Praegu kaardistatakse Eesti ettevõtete võimekust ja kui suu - rem laevade ümberehituse buum kätte jõuab, peame selleks valmis olema.” Eesti maasikas suurte laevafirmade silmis saab tema arvates olla peaasjalikult siinne kvaliteetne projektijuhtimine, tasemel inseneri - töö ja meie moodsad tehased. „Kindlasti ei ole me kõige odavamad, aga teeme oma tööd väga häs - ti,” iseloomustab Sildvee. „Kõik, kes siin käivad, lahkuvad vau- efektiga, imestades, kui heal tehnoloogilisel tasemel Eesti firmad on.”
HEA TEADA Eesti Merenduse Innovatsioonikeskus
(Estonian Marine and Manufacturing Initiative) Ÿ EMI ühendab 22 ettevõtet, mis soovivad panustada laeva - ehitusse ja silma paista nii siinsel kui ka rahvusvahelisel turul. Ÿ Eesti päritolu ettevõtete puhul on olulised sellised märksõnad nagu usaldus, kvaliteet ja paindlikkus. Ÿ Firmad on spetsialiseerunud erinevates sektorites, pakkudes mere- ja maismaa ehitusprojektidele kohandatud lahendusi. Ÿ Pakutavate lahenduste seas on täispakett alates projekti - juhtimisest, projekteerimisest ja inseneritööst kuni valmis - lahenduste tootmiseni. Allikas: EMI
10
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook