Ain Alvela , Teejuhi kaasautor
Kõik üldkasutatavad lennu - väljad peavad vastama nende
spetsiifikat arvestavatele nõuetele, mille prioriteet on lennuohutus ja inimeste turvalisus ning kinnituseks Transpordiameti antud sertifikaat. äägime ennekõike tsiviillennuväljadest, millele kehtivad nii R Euroopa Liidus kui ka rahvusvaheliselt kehtestatud nõuded, mis jagunevad vastavalt sellele, milleks, kuidas, kui inten - siivselt ja kui suurte lennukite jaoks lennuvälja kasutatakse. Üldiselt kohalduvad lennuväljadele Euroopa Liidu Lennundus - ohutusameti (ingl European Union Aviation Safety Agency , EASA) ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ingl Internatio - nal Civil Aviation Organization , ICAO) reeglid ja nõuded. Nõuded lennuvälja mõõtmetele, lennukitele kehtestatud lähenemisnurka - dele, lennuvälja valgustusele ja märgistusele ning muudele sääras - tele kohustuslikele näitajatele, on paika pannud ICAO ja neid raken - davad kõik riigid, kusjuures osa nendest nõuetest on kohustuslikud, osa vabatahtlikud. Et ühtlustada siinses regioonis kehtivad nõuded, kirjutas EASA eraldi välja EL-i riikide lennuväljade kohta kehtivad kohustused, mis on detailsemad kui ICAO reeglid. EASA nõudeid rakendatakse suuremate tsiviillennuväljade puhul, ICAO omi saab aga võtta aluseks väiksemate regionaalsete, eravalduses olevate või vaid mingil spetsiifilisel otstarbel tegutsevate lennuväljade vastavuse hindamisel ja kinnitamisel.
Foto: Lembit Lehtla / Transpordiamet
Lennuväljale antud sertifikaat ja selle juurde kuuluv käsiraamat annavad ka pilootidele (nt maandumisel) vajalikud suunised ning teadmise, et lennuväli on ohutu.
EASA lähtub oma reisijateveole mõeldud lennuväljadele kehtes - tatud nõuetes sellest, et sertifitseerimist vajavad need lennuväljad, kus reisijate arv ületab aastas 10 000 piiri. Kuigi väiksematelt seda üldjuhul ei nõuta, on Eestis siiski sertifitseeritud ka väiksema reisi - jate arvuga lennuväljad. Sertifikaat sätestab lennuvälja kasutamise tingimused Transpordiameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna vaneminspektori Andres Lainoja selgituse kohaselt on Eesti suure - mad tsiviillennuväljad – Tallinna, Tartu, Pärnu, Kärdla ja Kuressaare – sertifitseeritud EASA nõuete järgi ning väiksemad – Ridali, Kihnu, Ruhnu jt – lähtudes ICAO nõuetest. Lennuvälju muidugi ka klassifitseeritakse erinevate parameetrite alusel – näiteks lennuraja pikkus ja laius, seadmed, millega on lennuväli varustatud, kuidas lennuliiklust juhitakse jms. „Kui n-ö hobilennuväljal lendavad inimesed siis, kui neil aega on, või siis, kui ilm seda võimaldab, siis Tallinna, Tartu ja teiste linnade lennuväljadele tahetakse maanduda ka siis, kui on pime või pilves ilm. Sellepärast peavad need lennuväljad olema varustatud sead - metega, mis võimaldavad instrumentaallähenemise protseduure,” kirjeldab Lainoja. „Lennuväljade kategooriatesse jaotamisel on roh - kesti detaile. Näiteks mida halvem nähtavus ja madalam pilve - kõrgus, seda parem peab olema lennuvälja seadmetega varus - tatus.”
„Sertifikaat näitab, et lennuvälja opereerimine toimub ohutult ning seal on kirjas ka olulisemad parameetrid, millisel juhul ja millised õhusõidukid võivad sinna maanduda.” Andres Lainoja
Rolli mängib ka lennuvälja võimekus – kui suured lennukid seal maanduda saavad. Sel puhul on kõige olulisem lennuraja pikkus ja
55 101
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook