ÕHK
ametnikku, kes loomulikult olid endised sõjaväelased. Aeronaudi lepinguid uurinud komisjoni andmeil olid Nord-Europa Unioni Tallin - na keskuses ametis järgmised sakslased: - Gustav Nordt , nõukogu liige, tegev kõikidel aladel; - Paul Moosmayer , nõukogu liige, asjaajaja direktor; - Rudolf Krause , liikumise ja tehnika juhataja; - August Jühe , statistik; - Wilhelm Raab , raamatupidaja; - Walter Zech , tehniline raamatupidaja; - Willy Bode , Junkers Flugzeug-Werke AG tehniline laohoidja. Nordt, kelle ametinimetus saksa keeles oli Haupleiter für Randstaa - ten (e.k piiririikide üldjuht), oli saksa reservmajor. Moosmayer oli politsei ooberst (kolonel), Krause endine fliegerhauptmann (sv lendur – kapten), Jühe ja Bode samuti endised sõjaväelendurid. Kuna kogu Königsbergi–Tallinna liinil asuti lendama Junkers F.13 lennukeil, siis esialgu lendasid Tallinna vaid Saksa ja Läti lennukid. Kõigil neil olid saksa piloodid, kel Junkersi lennukool läbitud ning vastav litsents olemas. Tegu oli samuti endiste sõjaväelenduritega. Enamgi veel – statistik Jühe ja üks ametis olnud lendureist Törheide olevat Vabadussõjas ka Eesti vastu sõdinud: esimene Bermondt - Avalovi, teine Landesveeri väes. Tüli lahvatas juulis, kui E-15 Königsbergist Tallinna tagasi tuli. Aeronaut tellis mõlemad Junkersid vesilennukitena, sest kavatses neid kasutada Tallinna–Helsingi liinil. Seoses Nord-Europa Unioni moodustamisega saadeti E-15 Königsbergi ratastele panemiseks. Tagasijõudnult jõudis see kanda E-15 tähist vaid ühe päeva. Järgmisel hommikul Tallinna–Riia–Memeli–Königsbergi lennule asudes oli selle asemel kerele ja tiibadele kantud tema varasem saksa registritunnus D-260, kuid Eesti lipuvärvid pöördetüüril olid üle värvimata. See oli lennuväele juba liig – lennuk arestiti selle kuulu - vuse väljaselgitamiseks ning välismaistel lennukeil keelati Lasna - mäe lennuvälja kasutamine. Oli ju ametlikult selleks luba vaid Aero - naudil. Seepeale oli Aeronaut sunnitud katkestama Tallinna– Königsbergi lennud, kuid katkestati ka Tallinna–Helsingi lennud.
Aeronaudi lennukid, lennukitel olid saksa piloodid. Väideti, et tege - likuks lendude korraldajaks on hoopis Nord-Europa Union ja kahtlus - tati, et Aeronaut sai lisaks Eesti riigiabile ka Saksa riigi toetust neile lendudele. Samuti vihjati, et sakslased spioneerivad sõjaväelennu - väljal oma riigi ja ehk ka Venemaa huvides. Junkersil oli osakond ka Nõukogude Liidus. Olukorra selgitamiseks moodustati teedeministeeriumi juures komisjon, mis pidi üle vaatama kõik Aeronaudi lepingud, võetud kohustused ja nende täitmise. Tallinna saabus ka Aero OY direktor Bruno Lucander , kes samuti soovis üle Tallinna reisijate liikumise jätkumist. Toimunud läbirääkimiste tulemusel saadi luba välis - firmade lennukeile Lasnamäel maandumiseks ning 21. juulist len - nud taastusid. Komisjonile aga avanes üsna kurb pilt. Algusest peale oli Aeronaut kahjumis ning tegevust hoiti alal laenudega. Riigilt saadud viie miljo - ni margase laenu eest oli kustutatud suur osa vanadest võlgadest. Muuhulgas päris suured laenud Robert Holstilt eraisikuna ning firmadelt Robert Holst ja Ko ning AS Silva , mille suurim aktsionär oli samuti R. Holst, samuti aga ka teistelt Aeronaudi aktsionäridelt. Tulevikku suunatud investeering oli vaid merelennukite angaari ehitus sadamas. Toetusest kätte saadud viis miljonit marka olid kulunud samuti vanade võlgade ja arvete maksmiseks, kuid üleval oli veel ligi kolm miljonit marka võlgu, millest osade vekslid olid juba Eesti Pangas protestitud. Muuhulgas oli lõpuni arveldamata AS Dvigateliga seal ehitatud Sablatnig lennukite eest ning üks neist olevat olnud Dvigatelis pandiks. Endiselt oldi võlgu ka kahe Junkersilt saadud lennuki eest. Firma bilansis oli 11 lennukit, kuid kasutati vaid kahte. Seega arvas komisjon, et üleliigsete lennukite müümisega saaks Aeronaut oma võlga oluliselt vähendada (kuigi komisjoni arvates oli lennukite maksumus bilansis ülehinnatud). Riigiabi tuleks aga kasutada peamiselt tulevikku suunatud investeeringuteks, mitte võlgade kustutamiseks ja kahjumi katmiseks. Kuna võlg Junkersi ees oli endiselt üleval, siis ei osanud komisjon seisukohta võtta – kelle omad on tegelikult E-13 ja E-15? Avaldati arvamust, et Junkers on need Aeronaudile erilepinguga kasutada andnud. Samuti tõdeti, et segane on Nord-Europa Unioni ning Aeronaudi vaheline koostöö. Aeronaut esitas komisjonile vaid liidu sõlmimise lepingu, selles mainitud vastastikuste tasaarvelduste ja finantstehingute kokkulepet komisjon ei näinudki. Tõdeti vaid, et Tallinnas tegutsenud Nord-Europa Unioni juhatuse töötajaist vähe - malt osa oli Aeronaudi palgal, samuti tangiti Aeronaudi bensiiniga kõiki lennukeid ja ka Tallinnas asunud varuosad oli mõeldud kõigile liidu lennukitele. Samuti tõdeti, et osa Aeronaudi liidulepingus antud lubadustest ei olnud vastavuses Eestis kehtinud seaduste ga ja kontsessioonilepingu ning laenu ja toetuse saamisel võetud kohus - tustega. Komisjoni töö tulemusena tehti 6. augustil Aeronaudile ettekirjutus võetud kohustuste mittetäitmise eest ning kolm punkti edaspidiseks täitmiseks. Esiteks võis toetussummasid kasutada vaid teede- ja sõjaministrite nõusolekul, kes otsustavad kulutuste otstarbekuse
Lennuväe kahtlustuste järgi ei täitnud Aeronaut kontsessiooni - lepingu ja riigiabi saamisel antud lubadusi. Ühendust ei pidanud
Lennuväe kahtlustuste järgi ei täitnud Aeronaut kontsessiooni - lepingu ja riigiabi saamisel antud lubadusi. Ühendust ei pidanud Aeronaudi lennukid, lennukitel olid saksa piloodid.
112
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook