ÕHK
üle. Teiseks lubada ainult Eesti kodakondsusest lendureid oma lennukeid juhtima. Ning kolmandaks – teiste seltsidega lepingute sõlmimisel neist viivitamatult teavitada teede- ja sõjaministee - riume. Nende täitmise korral lubati jätkata ka ülejäänud 10-miljo - nilise toetuse väljamaksmist ühe miljoni kaupa kuus, nõudes iga kord aruannet, kuhu raha kulub. Ning nende ettekirjutuste mitte - täitmisel lubati kogu abiraha ning varasem 5-miljoniline laen kohe sisse nõuda. Aeronaudil valikuid ei olnud. 1925. a algas taas konfliktiga Aeronaudi ning lennuväe vahel. Jaanuari alguses taotles Aeronaut lennuväelt maandumisluba Königsbergist Helsingi lendama pidanud Aero OY lennukile. 8. jaa - nuaril kella kolme ajal päeval maandus Lasnamäel Junkers F.13 D-506 „Bergfink“, millel saabus Tallinna Nord-Europa Unioni piiri - riikide üldjuht Nordt koos abikaasaga. Lennuki sakslasest piloot Hugo Wiskandt esitas lennuki kohta dokumendi, millest selgus, et see on Junkersi omand. Samuti teatas lennukil saabunud Nordt, et esialgu jääb see Tallinna ning pannakse siin ujukitele. Mäletatavasti sel talvel Soome lahel jääd ei olnud ja reisiliiklust ei toimunud. See - peale lennuvägi arestis ka selle lennuki. Tegemist oli siiski Aero OY teise F.13 reisilennukiga, mis hiljem sai omale Soome registri - tunnuse K-SALB. Sõjavägi andis lennuki Aeronaudile üle 10. jaa - nuaril. Selle konflikti tulemusel kehtestati aga ranna-, õhu- ja sisekaitse ülema käskkirjaga veelgi rangem kord Lasnamäe lennuvälja kasuta - miseks, milles muuhulgas nõuti välismaiste lennukite seal maandu - misel iga kord 24 tundi varem loa taotlemist koos täpse infoga lennuki, lendurite ja reisijate kohta. Neist viimast nõudmist ei olnud liinilendudel võimalik täita. Seetõttu pidi Aeronaut 1925. a suve - hooajal lendama Tallinna–Riia liinil üksinda ning taastus ümber - istumine Riias edasilennuks Königsbergi. Nord-Europa Unioni Tallin - na keskus likvideeriti.
mõlemad F.13 lennukid müüdi 1926. a juunis ja juulis tagasi Saksamaale. Königsbergi–Memeli–Riia liini hakkas teenindama Luft Hansa. Läti firma likvideeriti ametlikult novembris 1928. Aeronaut ning Aero OY lendasid ühiselt Tallinna–Helsingi liinil. 1926. a kevadel lootis Aeronaut veel riigilt toetust saada ning jätkata ühenduse pidamist Saksamaaga vesilennukitel. Koostöös Aero OY ja Luft Hansaga taheti suuremate 12-kohaliste reisilennukitega hakata lendama liinil Helsingi–Tallinn–Stettin (Szcecin)–Hamburg, kust reisijad oleks saanud lennata edasi Pariisi ja Londoni. Saks - lased oleks pannud liinile kaks, Aeronaut ja Aero kumbki ühe lennuki. Ministeeriumitevaheline komisjon aga keeldus lennuki ostmiseks vajaliku viie miljoni marga suuruse toetuse maksmisest. Aeronaudi tegevust lubati toetada maksude vähendamise ja tollide alanda - misega, samuti lubati osta ära Lasnamäel asunud hooned, mis aga tegelikult jäid Aeronaudi kätte kuni pankrotini. Soome valitsus andis Aero OY-le pikaajalist laenu 25 miljonit marka ( E esti vääringus arvestatult). Aero ostis selle eest muuhulgas 3 - mootorilise 14 reisijakohaga Junkers G.24 lennuki (K-SALC). Kuna Stettini–Hamburgi liini ei avatud, siis hakkas Aero seda kasutama Helsingi–Stockholmi liinil. Aeronaut püüdis võimalikult palju teenida vesilennukeil lenna - tes.1926. a juulis hakati sooritama lende Kuressaarde. Lend väljus Tallinnast laupäeval ning tuli tagasi pühapäeval. Edasi-tagasi pilet maksis 2500 marka. Pühapäeviti käidi vesilennukiga ka Pärnus suvitajatele lõbulende tegemas. Kuid Tallinna–Riia liinilende Aero - naut ilma toetusteta ei olnud nõus tegema. Tallinna–Riia vahemaa oli üle kolme korra pikem Tallinna–Helsingi omast, kuid piletihind vaid kaks korda kallim. Samas ei saanud seda ka suvaliselt tõsta, kuna linnade vahel oli olemas regulaarne rongiühendus.
Lennud Tallinna–Helsingi liinil lõppesid 6. novembril.
* * *
* * *
15. juunil 1925 teatas sõjaministeerium Aeronaudile kirjaga, et järgmisel aastal Lasnamäe lennuvälja enam kasutada ei lubata. 1926. aasta jaanuaris küll pikendati Lasnamäe kasutusluba kuni sama aasta maini, kuid oli selge, et suvehooajaks Aeronaudil maalennuvälja ei ole. Olulisi muutusi toimus aga ka mujal. 5. jaanuaril 1926 liitusid AeroLloyd ja Junkers Luftverkehr Berliinis uueks lennuühinguks Deutsche Luft Hansa A.G. (selle aja kirjaviis, Lufthansa kirjutati kokku alates 1933. a). Sammu taga oli tegelikult Saksa riik, kes mõlemaid ühinguid toetustega ülal pidas. Nüüd nõuti kahelt suuremalt lennufirmalt – kui nad jätkuvalt toetusi soovivad saada – liitumist. Varem samuti toetustest elanud mitmed väikse - mad firmad ei saanud sellistki pakkumist ning olid sunnitud oma äri likvideerima. Junkers Flugzeug-Werke AG oli nn kuldaktsia emiteerimise teel saavutanud täieliku kontrolli Läti õhusõidu aktsiaseltsi üle. Samal aastal otsustas Junkers Läti lennufirma tegevuse lõpetada ning
Tallinna–Helsingi talvist lennuühendust alustas Aero OY 19. jaa - nuaril 1927. Kuna Tallinna lahel ei olnud jää veel tekkinud, siis maandusid lennukid Ülemiste järve jääl. Esialgse plaani järgi toimus üks lend, mis startis kell 10:00 Helsingist ja kell 11:00 pidi minema Tallinnast tagasilennule. Järve rannal oli renditud järvevahi maja kontori- ja reisijatehooneks. Kuna Soome laht oli veel enamuses lahti, siis toimus lend suure kaarega, Kunda kohal oli meri juba Soome rannani külmunud ja lennukid lendasidki ainult jää kohal. Seetõttu ei õnnestunud ka lennuplaanist kinni pidada – lend kestis tublisti üle tunni. Kui ka Aeronaut hakkas liini teenindama, siis toimus kaks lendu päevas, Tallinnast starditi kell 11:00 (Aeronaut) ja 13:00 (Aero OY). Lennud peatusid juba 25. jaanuarist, kuna lahtise mere tõttu oli udu niivõrd tihe, et orienteerumine võimatu. Alles 7. veebrua - rist saadi uuesti lennata, kuid seda taas vaid mõned päevad. Järg - mise kahenädalase seisaku järel lennati uuesti alates 21. veeb - ruarist. Lennuhooaeg kestis kuni 26. märtsini.
114
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook