Suvist hooaega Tallinna–Helsingi liinil alustas Aero OY 25. aprillist. Kuni 1. maini toimus vaid üks lend päevas. Lennuk startis hommikul kell 10:00 Helsingist ning õhtul kell 17:00 lendas tagasi. 2. maist hakati tegema kaks lendu päevas. Hommikul kell 10:00 Helsingist ning kell 12:00 Tallinnast tagasi. Pealelõunal kell 15:30 Helsingist ning kell 17:00 Tallinnast tagasi. Liin kujunes populaarseks, tihti ei mahtunud kõik soovijad lennukisse. Kui mahajääjaid oli rohkesti, siis tehti ka kolm-neli edasi-tagasi lendu päevas. Lendajate rohkust nähes otsustas ka Aeronaut uuesti Tallinna–Helsingi liinil lendama hakata. Lõuna pool toimusid aga jälle muudatused liini teenindanud firma - des. Kuna Luft Hansa oli ka S aksa- V ene ühisfirma Deutsch-Russis - che Luftverkehrs AG (lühemalt Deruluft) osanik, siis lepiti kokku, et 1927. a suvest kolis Deruluft Berliini–Königsbergi–Moskva liini vahepeatuse Riiga (v arem oli S aksa-poolseks osanikuks AeroLloyd, kelle osalus nüüd läks üle Luft Hansale ) . Senise Königsberg– Smolensk–Moskva ühenduse asemel hakkas toimima liin Königs - berg–Riia–Velikije Luki–Moskva. Luft Hansa Riiga enam ei lenna - nud. Aero OY leppis omakorda kokku, et hakkab lendama Helsingist Riiga ja tema reisijad saavad Derulufti lennukeil reisi jätkata nii Königsbergi kui ka Moskva suunal. Riia lennusadam oli alles ehita - misel ning selle valmimist oodati suve algul. Kogu liinil plaaniti lendama hakata 15. juulil. Aeronaudile pakuti võimalust jätkata Tallinna–Riia liinil, kusjuures Aeronaut oleks pidanud lendama vaid kolmel päeval nädalas ning Luft Hansa oleks lennanud teised kolm päeva. Samasugune leping oli võimalik ka Aero OY-ga Tallinna–Helsingi liini sisseseadmiseks. Kuna Aeronaut oli viimasel ajal lennanud ilma toetusteta ning võlad olid kasvanud juba kaheksa miljoni margani, siis polnud selts nõus ühtegi lepingut sõlmima ilma riigi abita. Teedeministri ettepanekul võeti 1927/28 eelarveaasta kavva viis miljonit marka toetust Aero - naudile, kuid valitsus ei toetanud seda ettepanekut. Riias kasutasid kõik lennuliinid Spilve sõjaväelennuvälja. Kuigi Eesti lennuvägi kinnitas korduvalt, et „neile teadaolevail andmeil“ keela - takse kohe-kohe ka Riias sõjaväelennuvälja kasutus eralennukeile – Spilve jäi Riia reisilennuväljaks kuni 1940. aastani. 15. juulist avas Deruluft Berliini–Königsbergi–Riia–Moskva liini ja ka vene lendu - reile ja lennukeile ei tehtud takistusi Spilve lennuvälja l maandumi- seks . 1. augustist hakkas Tallinna–Helsingi liinil lendama Aeronaut , ühe lennukiga kaks korda päevas. Seega jagati seekord liin Aero OY- ga pooleks nii, et pool hooaega lendas Aero ja teise poole Aeronaudi lennuk. Aeronaudile andis see eelkõige kokkuhoidu kindlustus - maksetes – lennuki pidi kindlustama vaid pooleks hooajaks. 10. augustil alustas Aero OY koos Luft Hansaga Helsingi–Riia lende. Kui mõni reisija tahtis ka Tallinnast Riiga saada, siis lubati teha siin vahepeatus. Kuid esialgu oli liin ette välja müüdud, nii et Tallinnast polnud lootustki peale saada. Lennuk lendas Helsingist otse Haap - saluni, sealt mööda rannikut alla Heinasteni (Ainaži) ja sealt Riia peale. Nüüd juba Aero OY esindaja Nikolai Vehlmann organiseeris Haapsallu ning Pärnusse hädamaandumiseks ning abi andmiseks
18. märtsil 1928 korraldas Aeronaut viimast korda lõbulende .
sobilikud kohad, samuti olid seal ilmavaatluspunktid, kust enne lendu ilma kohta infot anti.
Laupäeval, 10. septembril , toimus viimane Riia–Helsingi lend. Samal ajal katkestati ootamatult ka Königsbergi–Riia–Moskva lennud ning Deruluft hakkas taas lendama Moskvasse üle Smolenski. Sügisesed udud takistasid Helsingi ja Riia vahel lendamist ning siis polnud mõtet ka Königsbergist Riiga lennata. Aero OY jätkas lende Stock - holmi ning Aeronaut Tallinna ja Helsingi vahel. Stockholmi lennud lõpetati 30. septembril ning Tallinna–Helsingi liinil 1. novembrist.
* * *
1927. a mais oli Aeronaudi palgal asjaajaja direktor, raamatupidaja, lendur, motorist ja autojuht. Kõik teised töötajad olid lahti lastud. Aasta eelarveks plaaniti 5 965 000 marka. 6. mail käisid R. Holst ja Jüri Ots riigivanema Jaan Teemanti jutul lootusega veel Aeronaudile toetust välja kaubelda, kuid seda ei saa - dud. Siiski otsustas valitsus esitada Riigikogule seaduse Aeronaudi maksuvõlgade kustutamiseks. Aeronaut oli 1924. aastast jäänud võlgu 575 694 marka kapitali- ja tulumaksu ning 1925. aastast 989 200 marka tulumaksu. 1926. aastal oli Aeronaut kahjumis, maksta tuli vaid kapitalimaks 96 000 marka, mis oli ka tasutud. Kuna aga ka 1924. ja 1925. a arvestatud kasumid oli saadud tänu riigi laenule ja toetusele, siis pidas valitsus otstarbekaks nende sisse - nõudmisest loobuda, mille kohta esitatigi eelnõu. Rahandus - komisjonis toimunud esimesel arutelul tekkis palju küsimusi Aero - naudi tegevuse kohta üldisemalt ning peeti vajalikuks ministee - riumite esindajate kohale kutsumist selle info saamiseks. Järgmisel istungil oli sõjaministeeriumi esindajana kohal kindral Juhan Tõrvand , kes toetas Aeronaudi nendest maksudest vabastamist. Kontrolli käigus saadud materjalidega tutvumise järel oli ka sõjaväele selge, et ilma riikliku toetuseta ei ole võimalik lennuliine ülal pidada. Koosolekul mainitud spionaažisüüdistuste kohta arvas ta, et need olid ülepingutatud ning pole tõestust leidnud. Seejärel toetas ka komisjon eelnõud. Aeronaudi riigimaksudest vabastamise seaduseelnõu oli Riigikogu saalis teisel lugemisel 17. jaanuaril 1928. Seal see aga toetust ei leidnud.
* * *
2. juunil 1927 toimus teedeministeeriumis koosolek, kus arutati eraõhusõidu toetamist üldisemalt. Toetamist peeti põhimõtteliselt
55 115
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook