2024. aastal teenindas Lennuliiklusteenindus Tallinna lennuinfopiirkonnas ligi 180 000 lendu.
Transpordiameti inspektorid tegid kümnele lennuväljale ja teadaolevale käitamis - kohale 17 üldlennunduse järelevalve külastust.
Sadama territooriumil on drooni lennutamiseks vaja küsida luba.
Jätkusuutlik lennundus 2024. aasta oli ettevalmistav aasta kestlike lennukikütuste (ingl Sustainable Aviation Fuel , SAF) kasutuselevõtuks Euroopas. Alates 2025. aastast peab 2% Euroopas tangitud lennukikütustest olema SAF-märgistusega ning igal järgneval aastal protsent kasvab. EASA eestvedamisel loodi keskkond, kuhu lennundusettevõtted saavad esitada nii raporteid kasutatud kütuse kohta kui ka taotleda eran - deid. Eestis teeb kestlike lennukikütuste kasutamise järelevalvet Transpordiamet, st on pädevaks asutuseks lennuettevõtete ja lennujaamade üle, kütuse tootjate ja tarnijate üle teeb järelevalvet Keskkonnaamet. Muudatus mõjutab nelja Eesti lennuettevõtet ja Tallinna lennujaama. Kuna valdkond on meie jaoks uus, siis 2024. aasta oli õppimise ja kogemuste omandamise aasta. Kestli - kud kütused võetakse kasutusel puhtama taeva ja jätkusuutlikuma lennunduse nimel. Lennundusjulgestus Lennundusjulgestuses tuli 2024. aastal kogu Euroopal astuda samm tagasi. Selgus, et nii Tallinnas kui ka paljudes Euroopa lennu - jaamades kasutatavad nüüdisaegsed julgestusseadmed vajavad täiendavat testimist. Reisijatele tähendas see kaasavõetavate vede - like anumate mahupiirangu taastamist. Loomulikult oli see eba - mugav, nagu kõik piirangud, aga parem karta kui kahetseda! Usume, et vajalikud testid saavad 2025. aastal tehtud ning piirangud saab taas eemaldada.
Euroopas tsiviillennundust peamiselt Läänemere piirkonnas ja Vahemere lõunaosas Küprosel. Kuigi tänu dubleeritud navigeerimis - võimekusele ei ole ühtegi ohutusjuhtumit GNSS-võrgustiku häirin - gutega võimalik seostada, on olukord murettekitav. Koostöös naaberriikidega oleme panustanud pilootide teavitusse ning probleemile tähelepanu juhtinud nii Euroopa Lennundusohutus - ametis (EASA) kui ka Euroopa Komisjonis. Kindlasti on GNSS-häirin - gutega seonduv meie vaatluse all ka 2025. aastal. Teise olulist kasvu näidanud ohutusprobleemina peab välja tooma reeglite rikkumise tõusu mehitamata lennunduses. Peamised rikku - mised puudutavad droonide lennutamist kohtades või kõrgustel, kus see ei ole lubatud ning kus droonid võivad olla tõsiseks ohuks kõigile õhuruumi kasutajatele. 2025. aastal teeme ohutuse paran - damiseks mehitamata õhusõidukite operaatoritele teavitus - kampaania. Koostöös Kliimaministeeriumi ja teiste koostööpartne - ritega püüame oluliselt parandada nii oma seirevõimekust kui ka rikkumistele reageerimise võimekust. Õhusõidukite hooldusorganisatsioonidele laienes kohustus raken - dada ettevõtetes ohutusjuhtimise süsteeme (SMS), mis on järgmi - ne samm ohutuse edendamiseks lennunduses. 2024. aasta IV kvar - talis hindasid meie inspektorid, kui edukalt olid hooldusorganisat - sioonid oma ülesannetega hakkama saanud.
55 123
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook