2024
TEENISTUSTE AASTAKOKKUVÕTE
Merendusteenistus
Rohuküla–Heltermaa laevateel Rohuküla sadama lähedal Rukki kanalis toimusid hooldussüvendustööd, et tagada kanalis laevaliikluseks vajalik sügavus. Foto: Adobe Stock
Kristjan Truu
Merendusteenistuse direktor
Foto: Transpordiamet
024. aasta oli uue töörütmiga kohanemise ja koostöö aasta 2 nii merendusteenistuse osakondades, asutuses tervikuna kui ka riigi sees ning rahvusvaheliselt. Toimus kaua planeeritud ja pikalt ettevalmistatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (ingl International Maritime Organization , IMO) audit IMSAS (ingl IMO member state audit scheme ). Auditi käigus intervjueeriti üle 30 inimese kümnest asutusest. Toimusid ka STCW konventsiooni vastavushindamine, kvaliteedisüsteemi vastavus - audit ja Euroopa Meresõiduohutuse Ameti kontrollvisiit. Eesti oli Läänemere hüdrograafiakomisjoni eesistuja ja seetõttu toimus komisjoni kohtumine Eestis. Samuti korraldasime laevaette - kannete süsteemide (SRS) ja laevaliiklusteenuste (VTS) harmoni - seerimise töögrupi kohtumise, kuhu olid kaasatud Läänemere-äär - sed maad ja Norra. Koostöös naaberriikidega juurutame uut stan - dardit S-100. Portugalis andsime koostöös Soome kolleegidega Euroopa Komisjonile ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametile üle - vaate täiendava reostustõrje võimekuse vajalikkusest Läänemere põhjaosas ja Soome lahes. Välja on kuulutatud hange, millega otsi - takse reostustõrjevõimekusega laeva. Koostöös teiste ametkondadega võtsime erilise jälgimise alla Soome lahes liikuvad tankerid ning rannikuriigina pöörame tähele - panu nende tehnilisele seisukorrale. Töötame selle nimel, et suurendada Transpordiameti teenuste digi - taalsel kujul kättesaadavust. Märtsis hakkas tööle uus sadama - registri infosüsteem. Aasta lõpus anti meile üle uue elektroonilise mereinfosüsteemi äri- ja süsteemianalüüs. Edasised tegevused on seotud süsteemi hanke ja arendusega. IMO audit 15.–22. aprillini toimus Eestis Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (ingl International Maritime Organization , IMO) kohustuslik audit, mille käigus hinnati riigi vastavust kuuele peamisele merendus - konventsioonile: Ÿ Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS);
Ÿ Rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon (MARPOL); Ÿ Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon (STCW); Ÿ Rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon (Load Lines); Ÿ Rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon (Tonnage); Ÿ Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konvent - sioon (COLREG). Audit keskendus Eesti tegevusele lipu-, sadama- ja rannikuriigina, hinnates, kuidas riik rakendab ja järgib nimetatud konventsioonide nõudeid. Auditi tulemusena tunnustati Eestit heade tulemuste eest, mis näitab riigi ja erasektori pühendumust rahvusvaheliste meren - dusstandardite täitmisele. IMO kohustuslik auditiprogramm (IMSAS) on alates 2016. aastast hinnanud liikmesriikide vastavust olulistele merenduslepingutele, et tagada meresõiduohutus, merereostuse ennetamine ja meremees - te koolitusstandardite järgimine. Eesti auditeerimine 2024. aastal oli osa sellest pidevast protsessist, mille eesmärk on parandada meren - duse ohutust ja tõhusust globaalsel tasandil. Auditi käigus tehti ka parendusettepanekuid, mis aitavad Eestil veelgi tõhustada konventsioonide nõuete rakendamist ning tagada merendussektori jätkusuutlik areng. Rukki kanal 2024. aasta augustis alustati Rukki kanalis hooldussüvendustööde - ga, et tagada kanali minimaalne sügavus 5,2 meetrit. Töid tehti öösiti, et mitte häirida parvlaevaliiklust mandri ja Hiiumaa vahel. Süvendus - tööde käigus eemaldati kanali põhja kogunenud setted ning leiti ja tõsteti välja 15 kivi, millest suurimad kaalusid kuni seitse tonni. Tööd lõpetati septembris ning nende maksumus oli 450 000 eurot, millele lisandus käibemaks. Süvendustöid tegi Insenerehituse AS. Sadamaregister Eesti sadamaregister on sadamaseaduse alusel loodud infosüs - teem, mis koondab kõik Eesti sadamad ja nendega seotud doku -
124
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook