2024
TEENISTUSTE AASTAKOKKUVÕTE
Teehoiuteenistus
Seoses riigi tegevuskulude kärbetega sai valusa löögi teede korrashoiu valdkond.
Janno Sammul
Foto: Transpordiamet
Teehoiuteenistuse direktor
Foto: Transpordiamet
024. aastat võib nimetada teede korrashoiu kärpeaastaks. 2 Aasta keskel tuli ootamatult kulutusi ligi miljoni euro ulatu - ses vähendada ja sügisel saabus teadmine, et järgmistel aastatel on raha vähem kui lepingutega võetud kohustuste täit - miseks vaja on, mis tähendab tõsiseid läbirääkimisi ja mõtlemist, kuidas tagada ootuspärane teede korrashoid. Vaatamata tegevuskulude kärpele sai valmis kaks suuremat tee - lõiku: Neanurme–Pikknurme 6,4 km lõik Tartu maanteel ja Pärnu– Uulu 9,7 km teelõik Pärnust Läti poole. Oleme uhked, et saime valmis 16,1 km ohutut nüüdisaegset teed, kuid palju on veel teha. Loode - tavasti saame 2025. aastal ehitusega alustada Pärnu maantee Are ja Märjamaa kandi lõikudel. Are–Nurme põhiprojekt on valmis ja Are möödasõidu lõik hankes. Päädeva–Konuvere teelõigu projekt saab 2025. aasta esimesel poolel valmis ja sügisel tahame ehitama haka - ta. Eesootavad aastad tulevad keerulised, sest koos rahastuse vähene - misega ei ole vähenenud soov teha uuendusi, suurendada kesk - konnahoidlikkust ja liiklusohutust. Kõigi nende vahel tasakaalu leidmine on järgnevatel aastatel tõsiseks proovikiviks. Korrashoiu rahastuse vähenemine Seoses riigi tegevuskulude kärbetega sai valusa löögi teede korras - hoiu valdkond. 2024. aasta keskel pidime uuesti üle vaatama oma tegevused ja neid muutma ligi ühe miljoni euro ulatuses. Kurb tõde - da, et suurema osa sellest kärpest kandis liikluskorraldus. Planeeri - tust oluliselt vähem saime teekatteid märgistada. Sügisel selgus riigieelarve strateegia kokku panemisel, et ka järgnevatel aastatel tuleb korrashoius kärpekohti leida. Kõik head plaanid tuli ümber teha ja planeeritud tegevused viia miinimumini. Päevakorda tuli teede sei - sunditasemete määruse muutmine, sest eelarvelised võimalused vähenesid enam, kui lepingutega võetud kohustused. Korrashoiuvaldkonna inimesed on väga suure pinge all. Ühelt poolt on ootused, et teed oleksid korras, teiselt poolt tuleb nuputada lahendusi, kuidas seda minimaalsete rahaliste vahenditega saavu - tada.
Tallinna ringtee ITS-projekt sai valmis Valmis mitmeaastane projekt, mille käigus paigaldasime Tallinna ringteele infotablood, muutteabega kiirusmärgid ja hoiatusmärgid. Sama projekti raames sai juba eelmisel aastal valmis turvaline veo - autode parkla. Lisaks paigaldasime täiendavaid liiklusloenduspunk - te, õnnetuste tuvastamise süsteemi, teeilmajaamasid, liikluskaa - meraid. Uudsete lahenduste hulgast tulevad kasutusele V2I/I2V (ingl vehicle to infrastructure / infrastructure to vehicle ) seadmed, mille kaudu saab toimuda sõiduki ja taristu vaheline suhtlus. Tallinna–Pärnu–Ikla maantee 133,4.–143,0. kilo - meetril oleva Pärnu–Uulu lõigu valmimine Pärnu–Uulu teelõigu ehitus oli Transpordiameti viimaste aastate suuremaid ehitusobjekte, mille lõplikuks maksumuseks kujunes ligi 35 miljonit eurot. Planeeritud tööde käigus rekonstrueeriti maa - parandussüsteeme, lammutati ja ehitati uus Uulu sild, ehitati Ranna - metsa tee foorreguleeritav ristmik, Tõllapulga ja Uulu eritasandilised liiklussõlmed, neli jalgratta- ja jalgtee tunnelit, kolm ringristmikku, ühendusteid ning ligi kolm kilomeetrit jalgratta- ja jalgteid. Liiklejatele sai tagatud 10 km ohutumat, kiiremat ja turvalisemat teed põhjast lõunasse Euroopa suunal. Projekt oli keerukas ja probleemiderohke, kuid sellele vaatamata avati objekt liiklusele algselt kavandatust ligi pool aastat varem. Mäeküla–Koeru–Kapu 21,25.–25,30. kilomeetril oleva lõigu rekonstrueerimisel „roheasfaldi“ katsetamine Tegemist oli Eestis esimese riigitee katselõiguga, kus Transpordi - amet kasutas asfaltsegudes bituumeni asendajana ligniini. Ligniini kasutamise eesmärk on vähendada asfaltsegu keskkonnajalajälge. Teelõigul katsetasime asfaltsegu, kus ligniini osakaal on kuni 15% bituumeni asendajana asfaltsegus. Rajasime objektil kaheksa 100– 125-meetrist ligniiniga asfaltsegu katselõiku: kolm kergliiklusteel ja viis maanteel. Maanteel kasutati ligniini asendust nii asfaltsegu kulu - mis- kui ka aluskihis. Projekti käigus jälgime asfaldi vastupidavust ilmastikutingimustele ning järeldused ligniini võimaliku sobivuse ja edaspidise kasutamise kohta saame teha piisava kasutuskoge - muse ja kvaliteedi olemasolu korral.
126
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook