Foto: Riigilaevastik
Aastal 2023 loodud Riigilaevastik koondab kõik riigile kuuluvad ligi 300 veesõidukit, mis ei ole sõjalaevad. Riigilaevastiku pädevusse kuulub navigatsioonimärgistuse haldamine, lootsitööde korraldamine ning talvise jäämurdmise eest hoolitsemine. iigilaevastik korraldab ka hankekonkursse uute laevade R projekteerimiseks ja ehitamiseks. Praegu käib Saaremaal ettevõttes Baltic Workboats biometaanil ja elektril töötava mitmeotstarbelise töölaeva ehitamine, mis valmib 2026. aastal. Samuti korraldati hiljaaegu viienda parvlaeva projekteerimis- ja ehitushange, mis hakkab lisaks olemasolevatele pidama ühendust suursaarte vahel. Suurematest ettevõtmistest on käsil Euroopa Liidu eelarvest raha taotlemine uue jäämurdja ehitamiseks ning koostöös elektri põhivõrgu haldaja Eleringiga veealuse taristu jälgimise süsteemi arendamine. Riigilaevastik võttis üle Veeteede Ameti ülesanded Kõige suurem, üle 60 aasta vanune riigile kuuluv laev on jäämurdja Tarmo, järgmiseks on EVA-316, mis talvel täidab peamiselt Pärnu lahel jäämurde ülesandeid, aga tegeleb ka veeteede hooldusega. Edasi tulevad erinevad veeteede hoolduslaevad ja nn poilaevad, hüdrograafia- ja mõõdistuslaev Jakob Prei, lootsikaatrid ning Polit - sei- ja Piirivalveameti kaatrid. Päästeameti ja Keskkonnaameti kasu - tuses olevad väiksemad alused on samuti Riigilaevastiku hallata. Lisaks kuuluvad Riigilaevastiku koosseisu väikesaartega ühendust pidavad reisilaevad. Ka suursaarte vahel kur s seerivad parvlaevad on põhimõtteliselt riigi omanduses, kuuludes Tallinna Sadama ette - võttele TS Laevad, aga need Riigilaevastiku haldusalasse ei kuulu. Riigilaevastiku halduses on kolm sadamat: Rohuneeme sadam Viimis vallas, Hundipea sadam Tallinnas ning Emajõe kaldal paiknev Väike-Turu sadam Tartus. Ujuvmärke on ühtekokku ligi 1600, neist tuhatkond on aasta ringi vees, osa aga tõstetakse talveks kuivale, et jää neid ei kahjustaks. Eesti tuletornides on Riigilaevastiku navigatsiooniüksuse vastutus - alaks tulesüsteemide korrashoid ja arendus. Riigilaevastiku arendusteenistuse direktor Sander Sääsk märgib, et uue riigiasutuse loomise mõte oli kokku koguda riigile kuuluv tsiviil - laevastik ja veeteede haldamist puudutav kompetents. Eesmärk oli kahtlemata ka kulude kokkuhoid ehk teisisõnu töö tõhusamaks
Riigilaevastiku arendusteenistuse direktor Sander Sääsk.
muutmine, sest ühtse ametkonna juhtimise all peaks vähenema tegevuste dubleerimine.
Varem kümmekond aastat Eesti kaitseväes, aga ka NATO-s teeni - nud ning vanemleitnandi auastmeni jõudnud Sander Sääsk on seda meelt, et ühtses ja professionaalses meeskonnas peitub edu võti. Kui meeskond on saavutustele suunatud, siis ei kohuta ka teele kerkivad karid ja ette tulevad ebaõnnestumised. Nii usub ta, et olu - line on tähele panna detaile ja orienteeruda kaasavale meeskonna - tööle, siis saavad kõik unistused teoks. Käivitunud on mitmed olulised projektid Esimese suurema tegevusena püüdis Riigilaevastik korraldada hanget vesinikul töötavale parvlaevale, mis pidi hakkama asendama praegu n-ö varus olevat kõige vanemat laeva Regula. Hanke tulemu - sel ja ka kütuseturul maad võtnud olukorda arvestades, tuli see plaan aga liialt ambitsioonikaks tunnistada. Ilmnes, et vesiniku - tehnoloogiad pole praegu veel sedavõrd elujõulised ega majandus - likult otstarbekad, et neid tegelikult ka kasutada saaks ja tasuks. Nii korraldati 2024. aastal uus hange, seekord juba elektritoitega aluse ehitamiseks. Teadaolevalt laekus neli pakkumist, neist kolm üleilmselt tuntud suurtelt laevaehitajatelt ning praegu toimub nende ülevaatamine. Parvlaev tuleb täiselektrilise jõuallikaga, vajalik laadimistaristu rajatakse Virtsu ja Kuivastu sadamatesse. Eriolukor - dade tarbeks on laeval ka abigeneraatorid, mis töötavad biodiislil (HVO). Seda eelkõige sellepärast, et jääolud Väinamerel võivad olla heitlikud, mistõttu on akude kestvust keeruline täie kindlusega prog - noosida. Uus parvlaev peaks valmima hiljemalt 2027. aasta algu - seks. Kõige värskem täiendus Riigilaevastiku koosseisu peaks valmima 2026. aastal. Tegemist on mitmeotstarbelise töölaevaga, mille pla - neerimisel on arvestatud mitmesuguste mereliste ülesannetega, nt veeteede hooldustööd, navigatsioonimärkide sisse-väljatõstmine jms, samuti teadusuuringute tegemine, veealune arheoloogia, reostustõrjevõimekus, keskkonnaohtlike laevavrakkide ohutuks muutmine ja kõikvõimalikud kaardistustööd.
1 3
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook