VESI
järge oodates umbes Loksa kohal asuval sisuliselt isetekkelisel ankurdamise alal.
Rahvusvahelistes vetes saavad varilaevad liikuda Sepp lisab, et kuigi sanktsioneeritud laevad ei saa Euroopa sadamatest teenuseid ja EL-i ettevõtted neid ei kindlusta, siis rahvusvahelistes vetes liikumist ei saa varilaevastikule keegi otse - selt keelata, olgu need laevad siis lastita või lastis. Rahvusvahelist mereõigust ära kasutades saabki varilaevastik toimida, kuigi Sepa kinnitusel muudavad sanktsioonid selle tegevuse kõvasti kallimaks, kasvõi selle tõttu, et varilaevastiku alus peab suutma nädalaid või isegi kuid merel seilata maapealseid teenuseid saamata. Eeldata - vasti peaks ka sellise n-ö varjatud teenuse ostmine olema väga kallis, sest enamasti ei kuulu need laevad ju Venemaale. Kõik eelnev peaks vähemalt teoreetiliselt vähendama Venemaa naftamüügist saadavat tulu. „Praegused sanktsioonid ei peata varilaevastikku, aga nad kannavad endas heidutavat iseloomu. Need näitavad varilaevastikule, et teda jälgitakse ning vajadusel minnakse kohale, iseloomustab Mariliis Sepp sanktsioonide eesmärke. „Üha uute kitsenduste mõte on ka selles, et nafta müük ei oleks Venemaa jaoks lihtne. Juhul, kui nad otsivad võimalusi sanktsioonidest mööda hiilimiseks, peavad nad selleks ka kulutusi tegema.” Mis puudutab varilaevastiku lipuriike, siis Venemaa vastasesse koalitsiooni kuuluvad riigid peavad nendega Mariliis Sepa sõnul pidevalt läbirääkimisi ( outreach ), kusjuures tema kinnitusel ei saa öelda, et kõik riigid väga tahaksid sanktsioonialuseid laevu oma registrisse, sest lipuriigile laieneb ju tegelikult mereõiguse kohaselt vastutus laeva ja selle lasti eest. „Ega ühegi riigi huvi pole jääda globaalselt ja mereõiguse mõttes paariariigiks, kellega keegi enam suhelda ei taha,” leiab Sepp. „Prot - sess toimub rahvusvahelises koostöös ja loodetavasti saame peagi nimetada ka tuntud lipuriike, mis enam sanktsioonide all olevaid laevu oma registrisse ei luba.”
Aasta alguses eskortis Soome piirivalve tankeri Eagle S Porvoo lähedale ankru - paigale. Alguses kahtlustati alust vaid merekaablite lõhkumises, hiljem tuli välja, et tegemist võib olla ka Venemaa vari - laevastikku kuuluva laevaga.
Läänemere riigid tõhustavad koostööd varilaevastiku vastu
2024. aasta lõpus Tallinnas toimunud kohtumisel leppisid Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Island, Läti, Leedu, Madalmaad, Norra, Poola, Rootsi ja Suurbritannia kokku põhimõtted, kuidas vähendada riske, mida Venemaa varilaevastik Põhja- ja Läänemere riikidele tähendab. Lepiti kokku Venemaa varilaevastiku tegevuse häirimises ja heidutamises, et vältida ebaseaduslikke operatsioone ning suurendada Venemaa Ukraina-vastase sõja kulusid. Peaminister Kristen Michal ütles toona, et Venemaa varilaevastik kujutab endast ohtu Euroopa julgeolekule, majandusele ja kesk - konnale. „Need, kes otsustavad tegutseda varjus, peavad leppima tagajärge - dega,” märkis peaminister. „Astume kooskõlastatud samme, et heidutada Venemaa varilaevastikku ja vältida katseid sanktsiooni - dest kõrvale hoida.” Ühendkuningriik, Taani, Rootsi, Poola, Soome ja Eesti teevad oma merendusasutustele ülesandeks nõuda kahtlustatavatelt varilaeva - delt asjakohaseid kindlustustõendeid, kui need läbivad La Manche'i väina, Taani Suur-Belti väina, Taani ja Rootsi vahelist Sundi ning Soome lahte.
Eesti ja Soome majandusvetes ankurdavad tankerid sellepärast, et veeala Venemaa Läänemere sadamate juures on piiratud. Lisaks veel Venemaa soov jätta reostus väljapoole oma ve eala .
18
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook