esti väikesadamatel on majanduse, kultuuri ja turismi eden - E damisel oma roll ning Kliimaministeerium tellis praegusest olukorrast ülevaate saamiseks Tartu ülikoolilt uuringu „Eesti väikesadamate ärimudeli analüüs ning uue mudeli väljatöötamine“. Merendusosakonna juhataja Jaak Viilipus oli nõus uuringu tule - musi kommenteerima. „Uuring hõlmas 212 sadamat ning meie jaoks andis see hea üle - vaate, mis täpselt toimub ja kus on murekohad. Uue strateegia koos - tamisel vajame tervikpilti,“ selgitas Viilipus. Turismipotentsiaal on paljuski kasutamata Eestis on umbes 240 riigi- või erakätes väikesadamat. Neist mõnin - gates osutatakse lisaks majutus- ja toitlustusteenust, aga on ka sadamaid, mille ainsaks tulubaasiks on sadamatasud. Eraldi kategooria on veel küla- ja kalasadamad, kus elu käib kohaliku kogu - konna argirütmis. „Eestis on väga erinevaid väikesadamaid,“ rääkis Jaak Viilipus. „Mõningates kohtades on kohalikud teinud sadama, kaikohad on kohalikele, külalisi ei lasta ligi. Turistid kaebavad, et ei saa sadamat külastada. Tekib küsimus, mis funktsiooni väikesadam täitma peaks? Meil pole standardeid.“ Kuigi 2024. aasta uuring näitas, et aastas külastab Eesti väike - sadamaid üle 100 000 väikelaevaturisti, jaguneb nende rahaline panus – umbes 10 miljonit eurot – paljude sadamate vahel. Kõige rohkem peatutakse linnade juurde rajatud sadamates, sest neis on tagatud lisateenused, samuti leidub tegevusi, mis ajendavad külalisi pikemalt peatuma. Eesti siseturistide jaoks on aga põnevamad sadamad, mis jäävad kaugemale – suur on nõudlus väikesaartele pääsemiseks, eriti suuremate ürituste ajal. „Uuring pakkus üllatusi,“ tõdes Viilipus. „Näiteks ei osanud me hinna - ta turismiteenuste osutamise osakaalu. Selgus, et vaid umbes kolmandik tegeleb turismiteenustega, enamus väikesadamaid ela - tub ainult sadamatasudest. See on tuleviku mõttes oluline tead - mine, kuhu suunata fookust, sest annab indikatsiooni sadamate finantsvõimekusest. Ootus oli turismi osas suurem.“ Sadamate konkurentsivõime sõltub otseselt nende ärimudelist, infrastruktuuri seisukorrast ja sidususest kohalike kogukondadega. Uuring tõi esile, et väikesadamate finantseerimine on sageli eba - piisav ja sõltub palju avalikest toetustest, eraraha kaasamine on väike. 2024. aastal sai 60% sadamatest Euroopa Liidu või kohalike omavalitsuste rahalist tuge. „Kui väikesadam on rajatud, siis peaks ta olema elujõuline, suutma end ise ära majandada, aga seda üksnes kaitasudest kindlasti ei tee,“ tunnistas Viilipus olukorra selgusetust. „Küsimus on, kas riik peaks erasadamaid ja lautreid toetama? Kui me väikesadamaid üksnes riigieelarvest rahastaksime, saaksime tingimused enda jaoks paika sättida. Praegu tehakse eurorahade toel, EL piirangu -
Jaak Viilipus, Kliimaministeeriumi merendusosakonna juhataja
Foto: Kliimaministeerium
tega korda ka erasadamaid ja nende saatus on pärast kohustusliku avatud olemise aega lahtine.“
Väikesadam võiks olla kogukonna sissetulekuallikas
Merendusosakonna juhataja tõdeb, et meie suuremate linnade väikesadamad on enamasti suutnud end korralikult tööle saada ja ka ära majandada, kuid mida kaugemal suurematest asustustest, mida eraldiseisvamad ja väiksemad on sadamad, seda väiksem on ka nende toimetulemisvõimekus. „Need sadamad, kus on kombineeritud aluste hoiustamine ja hool - dus ning pakutakse majutust, on suudetud käima panna,“ selgitas Viilipus. „Kus on suurem asustus lähedal, kust inimesed käivad sõit - mas, seal saadakse hakkama. Väiksemad sadamad, kus on vähe kaikohti, on keerulisemas olukorras.“ Viilipus toob hästi toimivate väikesadamate näiteks Tallinnas Kaku - mäe ja Pirita sadamad, kaugematest Hara Lääne- ja Toila sadama Ida-Virumaal. Ka Purtse jahtsadam ja Soela sadam on kujunenud kohaliku elu keskpunktiks, pakkudes töökohti ja tugevdades piir - kondlikku identiteeti ning neid ka ajakohastatakse. „Üksnes sadamatasude ja riigi toetuste pealt ära elamine ei ole toi - miv ärimudel, elavad need, kelle tegevus on mitmekesine ning kes suudavad ka võrgustuda ja teha koostööd: Hiiumaal on hästi töötav väikesadamate võrgustik, kuid sealsamas on pisikesi kalasadamaid, mis on kehvas seisus ja vajaksid hädasti renoveerimist,“ sedastas ta.
SADAMATE RAHASTAMISALLIKAD, 2024
Rahastusallikas
Protsent sadamatest, %
EL rahastus
40
Kohalik omavalitsus
20
Erafinantseering
15
Tulud teenustest
25
25
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook