Karala lautrikoht Saaremaal toimib kohaliku kogukonna jaoks paadisadamana ning ujumiskohana. Ajaloolise küla juurde võiks olla aga rajatud sadamakene, mis oleks juurdepääsetav arvukatele turistidele. Karala küla võlub oma terviklikkuse ja kiviaedadega, kohalik kogukond on aktiivne.
Nasva sadam Saaremaal . Suure potentsiaaliga koht näiteks kalastajatele ja turistidele, Kuressaare on vaid kiviviske kaugusel.
Eesti väikesadamate nõrkused Ÿ Ebapiisav infrastruktuur – eriti väiksemates sadamates, kus puuduvad nüüdisaegsed kai- ja hooldusteenused. Ÿ Haldusprobleemid – mõned sadamad kannatavad nõrga juhtimise ja läbipaistvuse puudumise tõttu. Ÿ Ebastabiilne rahastus – sõltuvus lühiajalistest rahastusprojektidest piirab arengupotentsiaali.
Läätsa Saaremaal: kas siia teha lisateenustega väikesadam? Kohalik kogukond on tugev, aga Eestis on juba olemas ridamisi lautrikohti, mis vajaksid võrgustumist ja arendamist.
Orjaku sadam Hiiumaal . Hiiumaal on suudetud väikesadamad ka võrgustada ning näiteks vabatahtlikele merepäästjatele liigub info just lähimasse sadamasse, nii et nad saavad poole tunniga kiiresti välja sõita, kui keegi on merehädas.
Sõrve poolsaare tipus on Eesti üks kuulsamaid tuletorne, aga ka väga hea söögikoht, mis suurema osa aastast külastajaid teenindab. Sõrve puhul on näha, kuidas üks mereline koht saab toimida ka suurema sadamata – turistide jaoks on poolsaar Saaremaa tõmbenumbreid.
27
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook