VESI
Merendusosakonna juhataja lisas, et väikesadamate arengut takis - tab laiapindse esindusorganisatsiooni puudumine, mis tähendab, et ühist seisukohta ongi väga keeruline kujundada. „2025. aasta ees - märgiks oleme võtnud vaadata üle kogu sadamate regulatiivne pool tervikuna, varasemad kokkulepped on oma aja ära elanud. Peame seadma selged prioriteedid.“ Viilipuse sõnul on üheks võtmeküsimuseks nende sadamate järele aitamine, mis ei paku lisateenuseid, vaid elatuvad sadamatasudest. „Erasadamaid on riigil keeruline aidata – ja ei peakski, kui tegu pole strateegiliselt tähtsa sadamaga, kuid kui oleks kokkulepe, oleks või - malik ka muid rahastusvõimalusi leida.“ Eesmärgid: 1. Kõigi väikesadamate digitaliseerimine ja ühendamine ühtsesse infosüsteemi, et parandada logistikahalduse ja turunduse tõhu - sust. 2. Keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõtt – näiteks päikeseenergial töötavad paatide laadimispunktid. 3. Regionaalse ja rahvusvahelise koostöö suurendamine, et aren - dada turismivõrgustikke ja ühisprojekte. Investeeringud . Riiklik toetus sadamate infrastruktuuri reno - veerimiseks ja nüüdisaegsete teenuste arendamiseks peaks 2025. aastaks suurenema vähemalt 50%. Ÿ Kogukondlik kaasamine . Kogukondade teadlikkuse tõstmine ja aktiivne kaasamine sadamate haldusse. Ÿ Praktilised sammud: Ÿ Rahvusvaheline nähtavus . Turunduskampaaniate korraldami - ne, et suurendada välisturistide huvi Eesti väikesadamate vastu. Kokkuvõte Eesti väikesadamad seisavad oluliste väljakutsete ees, kuid neil on ka märkimisväärne arengupotentsiaal. 2024. aasta väikesadamate ärimudelite uuring ja muud allikad näitavad, et konkurentsivõime tõstmiseks on vajalik strateegiline planeerimine, kogukondlik osalus ja pikaajaline rahastus. Kui osalised on ühe laua taga kokku saanud ning nüüdisaegne väike - sadamate strateegia koostatud, siis juba 2030. aastaks võivad väikesadamad muutuda Eesti majanduse, turismi ja keskkonna - hoidliku arengu võtmeelementideks, kui rakendada õigeaegseid ja sihipäraseid meetmeid. On, mille poole püüelda. „Eesti on mereriik, meie merekontakt on käinud läbi sadamate – kaubavahetus, kalapüük, rannakultuur tervikuna on tekkinud sada - mate ümber. Kui me sadamatega ei tegele, on pääs merele piiratud ning kultuuri säilitada ja arendada keeruline,“ tõi merendusosakonna juhataja välja laiema perspektiivi vajalikkuse. „Kui lisame pilti laiema sotsiaal-majandusliku mõju, on selge, et meil tuleb ühiselt pinguta - da. Väikesadam, kui see on asula juures, on oluline kogukonna- ja kultuurikeskus, kus tehakse kõik purjespordist ja kalastamisest suurüritusteni. Ja kus kogukond toimetab, sinna ka tullakse, seal käiakse. Mitte kuidagi pole võimalik väikesadamate rolli vähendada.“
2025. aasta eesmärgiks oleme võtnud vaadata üle kogu sadamate regula - tiivne pool tervikuna, varasemad kokkulepped on oma aja ära elanud. Peame seadma selged prioriteedid .
Uuringust selgubki, et umbes 30% Eesti väikesadamate kaid ja slipid vajavad rekonstrueerimist, et vastata tänapäevastele nõuetele.
Kogukonna elavdamise kõrval on teine oluline väikesadamate arenguvedur toimiv sadamate võrgustik, mis aitaks ühiselt välja töötada nüüdisaegseid teenuseid, teha koos turismi- ja turundus - projekte jne – seda just maapiirkondades, kus sadama hääbudes kustub ka muu elu. Väikesadamate vähene rahvusvaheline nähta - vus on märkimisväärne kitsaskoht, vaid 10% suudavad end välis - maale turundada. „Uuringust sai välja lugeda, et valitseb infopuudus ning koostöö takerdub tihti ka selle taha, et sadamate omandivorm on erinev,“ oli Viilipus veidi murelik. „Tuleviku suhtes ollakse ebakindlad – on mitmeid näiteid, kus eurorahadega valmis ehitatud erasadamad on nõutud aja olnud avatud, kuid kui projekti tingimused on täidetud, suletakse need avalikkuse jaoks. Meile on ette heidetud, et toetame eraomanduses olevaid sadamaid, aga euroraha kasutamisel ongi omad reeglid,“ selgitas Viilipus olukorda, mis võrgustumist takistab. Väikesadamate strateegia vajab ajakohastamist „Väikesadamad on huvitav grupp, kus põhimõtete kujundamine riigis mitme ministeeriumi haldusalasse maandub,“ selgitas Jaak Viilipus. Kliimaministeerium tegeleb ennekõike meremajanduse ja mere - keskkonnaga, väikesadamate regionaalareng on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas, kalasadamatega oma - korda tegeleb sama ministeeriumi osakond. Turism on Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi all. „Strateegiline juhtimine on seetõttu killustatud, see teeb tervikliku arendamise regionaalsete aspektide, turismi ja kalanduse puhul ülimalt keeruliseks. Olemegi proovinud osalisi ühe laua taha tuua, et tervikpilt paika saada, kujundada ühine vaade. See pole seni väga hästi õnnestunud, seepärast koostamegi uut väikesadamate kont - septsiooni,“ jätkas Viilipus.
2 8
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook