Teejuht kevad 2025

Foto: Karli Saul / Transpordiamet

Meelis Miller Eesti Mereakadeemia vilistlane

Foto: erakogu

sõbralikke investeeringuid ning vajadust tasakaalustada kesk - konnahoidu majanduslike huvidega. Keskkonnasäästlikkus on olu - line aspekt paketi „Eesmärk 55“ eesmärkide saavutamisel lae - vandussektoris. Praegu on väljakutseks leida ja kasutusele võtta keskkonna säästlikke kütuseid. Veeldatud maagaas on pigem üleminekukütus. Oluline on arendada alternatiivkütuste taristut ja soodustada kaldaelektri kasutamist, mis aitab vähendada CO 2 heitmeid. Plaanis on Paldiski Lõunasadamasse ammoniaagi toot - mise rajamine, mis annab võimaluse roheammoniaagi tootmiseks ja laevade punkerdamiseks. Samuti on plaanis metanooli tootmise arendamine. Eesmärk on, et laevastik kasutaks võimalikult palju alternatiivkütuseid. Vesiniku kasutamine on potentsiaalselt hea energiaallikas, kuid sellega seotud projektid on kallid ja energia - mahukad ning puudub kindlus kasutajate suhtes. Riik saaks näidata eeskuju alternatiivkütuste kasutamisel, mis innustaks sadamaid ja erasektorit investeerima. Keskkonna säästliku laevanduse arenda - misele on suunatud püüdlusi, kuid samas väljendatakse muret kõr - gete kulude ja ebakindluse üle alternatiivsete kütuste kasutamisel.

damise võimalusi Tallinna Sadamas, analüüsides väljatöötatud strateegiaid ja meetmeid. Organisatsiooniliste muutuste dünaami - ka hindamiseks kasutati Nadler-Tushmani ühildumise mudelit, määratledes ettevõtte sisemise ja välise ühildumise elemendid, tuginedes organisatsiooni muutuste teooria põhimõtetele. Peamised tulemused Organisatsioon saab olla edukas vaid siis, kui inimesed, kes seal töötavad, organisatsiooni struktuur ja töökultuur sobivad omavahel kokku, teisisõnu on ühildunud. Mida suurem on organisatsioon, seda keerulisem on hinnata, kus ja millal muudatusi tegema peaks. Eriti siis, kui organisatsiooni struktuuri või kultuuri ümberkujunda - mine osutub vajalikuks, et kohaneda keskkonna muutustega. Tallinna Sadam on pühendunud kestliku arengu strateegiale, mille eesmärk on saavutada aastaks 2050 sadamas kliimaneutraalsus ja nullemissioon. Ettevõte jälgib oma CO jalajälge ning kasutab 2 meetmeid, et seda vähendada. Tallinna Sadama juhtkond ja vastutavad isikud mõistavad kestliku arengu olulisust ning teevad jõupingutusi selle saavutamiseks, eriti seoses paketi „Eesmärk 55“ eesmärkidega. Ettevõte on teinud olulisi investeeringuid keskkonna - säästlikesse lahendustesse, mis on suunatud heitmete vähendami - sele, näiteks kaldaelektri ja automaatse sildumise projekte. Kuigi investeeringud võivad olla kulukad, on need hädavajalikud stra - teegia elluviimiseks, eriti arvestades, et keskkonnasäästlikkus on nende jaoks esmatähtis. Lisaks püüab ettevõte aktiivselt saada Euroopa Liidu toetust keskkonnaprojektide elluviimiseks. Küsimu - sed seoses kuludega ja nende mõjuga äritulemustele lühiajalises perspektiivis on tõstatatud, kuid samas usutakse, et pikemas perspektiivis toovad keskkonna säästlikud investeeringud kaasa positiivseid tulemusi. Näiteks võib see luua uusi ärivõimalusi ja aida - ta kaasa konkurentsieeliste saavutamisele. Aruteludes rõhutatakse vajadust toetava keskkonna järele, mis soodustaks keskkonna -

Keskkonnasäästlikkus on oluline aspekt paketi „Eesmärk 55“ ees - märkide saavutamisel laevandus - sektoris. Praegu on väljakutseks leida ja kasutusele võtta kesk - konna säästlikke kütuseid.

3 3

TEEJUHT / NR 1 3

Powered by