ootamatult kiiresti ja murdlainetus ei lubanud rannalaevastikul enam jõesuusse siseneda. Siis jäid kombinaadi inimesed laeva, pukserid, praamid trossidega meie ahtri taha. Hoopis hulluks muutus olukord siis, kui tugevneva tuule tõttu pidime ankru hiivama. Tormisel merel vastu lainet sõitmine mitme väikese alusega puksiiris, oli tõsiseks katsumuseks kogu meeskonnale. Õnneks siiski midagi tõsisemat ei juhtunud ja lõpuks, tuule vaibudes, läks korda jälle täies koosseisus ankrukohale naasta. Laadimine sai taasalata ikka alles siis, kui ka rannas murdlainetus vaibunud ning jõesuu väikelaevadele laevatatavaks rahunenud oli. (lk 120) Vaht Udu närib hinge ja teeb kõiki närviliseks. „Ei võinud ka halba nähta - vust ära parandada, ” uriseb vahti vastu võttes tüürimees, justkui oleks eelmine vaht süüdi, et udu ikka veel haihtunud pole. Kui siis lõpuks silmapiir selgineb ja uduvilele puhkust antakse, oleks kõigil nagu raske koorem õlgadelt langenud. Peakangelane on loomulikult selle vägitükiga hakkama saanud tüürimees. Hullem on lugu selle vahiseltskonnaga, kelle vahis nähtavus hukka läheb. (lk 164)
K auba lossimine rannas.
--------
Vahitüürimeeste elu meie laeval muutus lõbusamaks alles pärast järgmise radari, mille nimeks „Neptun“, komandosillale monteeri - mist. See oli suur samm edasi, sest selle käsitsemine usaldati juba tüürimeeste kätte. Nüüd oli võimalik iga veerandtunni järel mõneks viivuks pääseda roolikambri varjulisse soojusse ja saada pilt ümbritsevast olukorrast. Pikemat aega ei tohtinud „Neptunit“ üle - kuumenemise vältimiseks ühtjärge töös hoida ja kauemaks vaat - luseks ei julgenud meist keegi radarit kasutadagi, kartes selle tõhusa abimehe rikkiminekut. Ilusa ilmaga oli vahis seista ülalkirjeldatuga võrreldes lausa lust ja lillepidu. Ranniku nähtavuses peilingute abil laeva asukoha määra - mine, mida tehti tavaliselt iga poole tunni järel või olenevalt olu - korrast sagedaminigi, oli meeldivaks vahelduseks. Peilimiseks sai kasutada enamasti ne e menukke, sopkasid ja muid iseloomulikke maastikumärke, sest tuletorne, tulepaake ja muid meremärke leidus sealsetel rannikutel harva. Omaette katsumuseks oli vahitüürimees - tele sihtmärkide peilimine piiratud nähtavusega, seda eriti pimedal ajal. Üleval peilsillal, vihiseva tuule käes, kujunes mõne, vaid ähma - selt plinkiva tule peilingu määramine raskeks ülesandeks. Tuule käes vesitseva silmaga nõrga valgushelgi tabamine võis kesta minuteid. Tavaliselt jagus peilimiseks sobivaid sihtmärke pimedal ajal vaid ühekaupa ja tulemuseks sai olla vaid ristpeilingu järgi saadud umbkaudne laeva asukoht. Enne vurrkompasside laevadele paigutamist tuli hakkama saada magnetkompassiga, mis laeva õõtsumisest ja kursi võis päris erinevaid tulemusi jeerimisest näidata. Seepärast pidi mitmest peilingist mingi keskmise arvu - tama, pealegi mõjutas magnetkompassi näitu raudlaevast tulenev deviatsioon ja maa magnetväljast olenev variatsioon. Vaatamata nendele raskustele said laeva asukohad võimaluste piires määratud ja meri sõidetud. (lk 168)
Uno Laur l aeva peakompassi juures.
väljaku suuruse hiiglase, mille õnnelikult ühe Sahhalini lõunapoolse sadama reidil üle andsime. (lk 74)
Kala Hilissügisel algas tünnidesse soolatud kala väljavedu Kamtšatka kalakombinaatidest ja kalatehastest. Meile tähendas see kaluritele saadetava kauba pealevõtmist Petropavlovskis ning täispunkri ja magevee varumist. Seejärel suundusime tavaliselt Kamtšatka läänerannikule, harvem idarannikule, lossima. Läänerannikul oli tegemist õige lossimiskoha leidmisega, sest Kamtšatka lääne - rannik on lausk ja sirge, ilma eriliste orientiirideta. Mäletan, et meie radist oli sealses piirkonnas piirivalvurina teeninud ja sageli kutsuti see mees sillale vaatama, missugune kombinaat või kalatehas just nähtavale ilmunud oli. Selge ilmaga oli abi lõunapäikese kõrguse mõõtmisest. Aitas ühest vaatluseseeriast ja peagi oli laiuskraad määratud. Sellest oli küllalt asukoha määramiseks, kuna rannajoon kulges enam-vähem põhja-lõuna joonel. Ainult et selget ilma ja päikest nägime harva. Lossimise edukus olenes suuresti ilmastikust. Läänekaare tuule tugevnedes jäi kogu töö seisma ja rannalaevastik koos meestega pidi varjuma kohalikus jõekeses. Juhtus, et tuul paisus tormiks
3 9
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook