eresadamates töötasid koppsüvendajad (bagerid) M Nord, Süd, West, greifer Kisusüvendaja ja pinnasepump Maaimeja. Süvenduskaravanides teeninud rassisid, et Eesti majandusele ja riigikaitsele nii oluline mereliiklus oleks võima - lik, et laevajuhid saaksid oma alused ohutult sihtkohta viia. Eesti Vabariigis oli sadamate ja nende ehitiste uurimis- ja mõõdis - tustööd, projekteerimine, ehitus, hooldus ja remont riikliku mere - administratsiooni ülesandeks. Alustati 1. veebruarist 1919 Mere - jõudude staabi alluvuses moodustatud Veeteede, sadamate süven - damise ja parandamise ametina, osakondadega Tallinnas, Narvas ja Tartus. 1920. aasta märtsist hakkas süvendustööde eest vastu - tama Mereasjanduse Peavalitsuse ehitusosakond. Esimene pikaaegsem kava töötati välja Mereasjanduse Peavalitsu - ses aastateks 1927–1935 pärast seda, kui 1925. aastal Riigi majan - dusnõukogus arutati transpordi kui riiklikult tähtsa rahvamajan - dusliku küsimuse lahendamiseks esmajoones meretranspordi võimaluste kasutamist kõigis Eesti randades ja sisevetes. Alustati ulatuslike hüdrograafiliste uurimistöödega, koostati arengukavad Tallinna ja 13 rannasadamale. See kõik nõudis mahukaid süvendus - töid. Mudalaevastik Kuna ainus võimalus välismaailmaga ühendust pidada oli meritsi, tuli kiiresti alustada, et sõja ajal hooletusse jäänud sadamates saaks laevu vastu võtta. Paradoksaalselt tuli süvendustööde alus - tamiseks kõigepealt merest välja tõsta sõja ajal uputatud süvenda - jad ja praamid. Neid hakati sadamatehastes remontima hommikust poole ööni ja pühapäevadel, kui ametlikult oli tööaeg kaheksa tundi. 1919. aasta aprilli alguseks saadi töökorda Süvendaja nr 1 (edaspidi 1 Nord) ja alustati Vanasadamas mõõdistamise ja Läänemuuli 2 puhastamisega. Narvas 1919. a rekvireeritud Vest saadi häda - 3 pärast töhe juunis. Süvendaja nr 2 (edaspidi Maaimeja) hakkas augustis tööle Loksa sadama ja ellingu juures. 1920 tõsteti Pärnu 4 jõest üles Süd .
Foto: Eesti Meremuuseum
Uppunud süvendaja Nord Kadrioru rannas 1918. a kevadel.
seadmed suurte kivide tõstmiseks. Maaimejale lisati seadmed töösügavuse reguleerimiseks ja mahtude suurendamiseks. Vest ehitati täielikult ümber, nii et see sai hakata muda laadima külg - suunas ning endale edasiliikumiseks renni kaevama. 1925 ehitati saada olnud materjalidest Kisusüvendaja: vana praami kerele kombineeriti kisuseade vanadest greiferi ja ekskavaatori osadest. 1934. aastaks jõuti süvenduslaevastiku remondi ja uute ehitami - sega põhimõtteliselt valmis. Töötati pea kõigis meresadamates Orajõest Kihnu ja Narva-Jõe - suuni. Mahukaimad tööd tehti Tallinnas Vanasadamas, väiksemate vahedega Pärnus ja Narva-Jõesuus. Teistes sadamates vastavalt vajadusele ja riigieelarvest eraldatud vahenditele. Kõige rohkem sai vatti Nord ja tema karavan, tavaliselt kaks mudapraami, söepraam ja praamide veoks pukser, enamasti Leiger. Polnud sadamat või sõidukanalit, kus tema abi poleks vajatud. Vana - sadamas tuli rassida alates 1919. aastast kuni 1940ndani. Suure - mad tööd olid 1921–1935 Läänemuuli lammutamine, 1924–1937 Põhja- ja Idamuulide parandamine, 1933–34 nn Clayhillsi kanali täitmine. Nord oli ka see, kes 1934. a tõstis sadamas välja 18. sajandi Rootsi laeva vraki. Miinisadamas (Uus sadam, Sõjasadam) valmis - tati aastail 1922–1924 ette kai ja muulide ehitust, 1925. aastaks said seal silduda kõik Merejõudude laevad ja ka suuremad kaubalaevad puu - koormaid peale võtma. 1 Nord, ehit 1892 Prantsusmaal Liepaja sõjasadama ehitusele.1914 saadeti Tallinna, Peeter Suure sõjasadama ehitusele. 1918 Bromberg; 1919 Süvendaja nr 1, 1921 Reval, 1923 Tallinn, 1930 Nord. 1941 uputati ja tõsteti jälle üles. 1944 veebruaris uppus pukseerimisel Saksamaale Saaremaast edelas. Keskmine süvendamisvõime oli 250 kuupmeetrit tunnis. 2 Vest (ka West) ex Greig, Narowa. Ehitatud 1881 Eskilstunas pukseeritavana, ostetud 1928 Narva linnavalitsuselt. 3 Maaimeja, ex Refulöör-süvendaja nr 8, Posen. Ehitatud 1894 Prantsusmaal, süvendusvõime 300 kuupmeetrit tunnis. Hukkus Laadoga järvel 6.11.1941. 4 Süd, ex Gavriil, ex Pernau, Pärnu. Ehitatud 1879 Stettinis Liepaja sadama jaoks. 20. saj alguses Pärnu. 1915 uputatud. 1936 kanti maha.
Järgnevatel aastatel ehitati neid ringi, täiustati, tehti kapitaal - remonti. Algul ainult pukseeritav Nord ehitati iseliikuvaks, lisati
Foto: Digar
Vesti tuukritööde kuulutus ajalehes Päevaleht 17.06.1920.
41
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook