Teejuht kevad 2025

VESI

Nord Kuivastu sadama ehitusel 1938. a.

Reval (hilisem Nord) tööl Paldiskis 1921. a.

Foto: Carl Sarap, Saaremaa Muuseum

Foto: Eesti Meremuuseum

Süd praamiga merel 1926. a.

Maaimeja Tallinna sadamas 1935. a.

Foto: Eesti Meremuuseum

kuid seal kandis (ba r ri) ja jõe kiiresti täis. Tööd olid kallid ja joome mahukad, ning kui 1929. aastaks selgus, et kaubavedu on oluliselt vähenenud, lõpetati tööd. 1934. aastaks oli olukord nii hull, et alustati uuesti. Laevaperedest Juba 19. sajandi lõpus olid saarlased Daugava süvendamisel Bolderajas põhitööjõud, kes tegid ära ränga töö, mille teised olid ära põlanud. Arvukalt teenis eesti mehi Liepāja sõjasadama ehitusel. Süvendustööliste teenistus polnud hiljemgi meelakkumine. Alustele palgati põhimeeskond ja hooajatöölised. Laevajuhist järgmine mees oli bagermeister, vaja läks ka pootsmani, mad - ruste, mehaanikute, masinistide, vintsimeeste, määrijate ja küt - jate töökäsi ning (nais)kokkade hoolt. Praamidel oli tavaliselt kaks roolimeest ja neli madrust. Laevapered elasid süvendajal üsna kitsukestes tingimustes. Töid alustati sõltuvalt jääoludest aprillis või mais, lõpetati novembris-detsembris. 1930. a lõpetati meresadamates tööd juba juuni keskel, sest krediite oli kärbitud ja eelarves ettenähtud kubatuur oli peaaegu igal pool välja võetud. Meeskondade „ajutised“ lasti lahti, teistele püüti leida rakendust muudel riigi - laevadel.

Kisusüvendaja Suursadamas Hiiumaal.

Pärnus jagus tööd alates 1920. aastast, 1936–38 süvendati seal uue silla sammaste alla renn. Lühemat aega töötati Virtsus, Kuivastus ja Orissaares. Küllaltki ränk oli kivise põhja tõttu töö Paldiskis, kus ehitati aastail 1921–23 Nõukogude Venemaa transiidile lootes vabasadamat ( porto franco ). 1935. aastal oldi maist oktoobrini ametis Heltermaal, Kärdlas ja Vergis, sügisel süvendati Tallinnas sadama uut basseini 5 Härjapea jõe suubumiskohas kollektori ehitamisel. 1938. aasta põhitöö oli Mahus. Kui oma jõust puudu jäi, kutsuti suuremate kivide tõstmiseks appi Ramm-Tõstelaev.

Narva-Jõesuu sadamas ja merekanalis töötasid 1919. aastast pea - miselt Vest ja Süd. Sedakaudu plaaniti välja vedada metsamaterjali,

5 19.10.1935.

4 2

TEEJUHT / NR 1 3