Kuna süvendustöid määratleti kui „kiired ja edasilükkamatud“, oli korduvalt päevakorras kehtinud tööaja seadustega vastuollu läinud tööaja ja -tasu- de sobitamine tööseisakute ära hoidmiseks.
Süvendaja Vest laevapere.
Foto: Eesti Meremuuseum
Reeglina töötati kahes vahetuses. Tegelikkuses kujunes tööaeg olude järgi. Sõltuti ilmast, alatasa läks midagi rikki või puruks. Remonti tegid meeskonnaliikmed. Kuna süvendustöid määratleti kui „kiired ja edasilükkamatud“, oli korduvalt päevakorras kehtinud tööaja seadustega vastuollu läinud tööaja ja -tasude sobitamine tööseisakute ära hoidmiseks. Juba 1919. a pikendati Vestil tööaega ja maksti lisatasu. Pärast sõda tehti korduvalt erikorraldusi. Näiteks lubati juhtudel, kui argipäeviti töötada ei saa, töötada kolmes vahe - tuses, pühapäeviti lisatasu maksmata, kui võimaldatakse puhke - päev mõnel teisel nädalapäeval. Kui see polnud võimalik, võis maksta ületunnitöö tasu või preemiaid (kuni 50% kuupalgast). Valit - suse otsustega eraldati selleks korduvalt summasid lisaeelarvesse. Tegelikult olid Veeteede V alitsusele alluvate süvendustööde ujuv - vahendite juht- ja meeskonnad ning tuukrid vist pea ainukesed, kelle kohta sääraseid eriotsuseid tehti. Süvenduskaravanides teenisid peamiselt saarlased ja hiidlased, paljud neist pikki aastaid. 1938. a oli Nordil ja pukseril-praamidel ametis kokku 51 meest-naist. Juhtkonnas oli paras hiidlaste ülem - võim. Sealt põlvnes hüdrotehniliste tööde grand old man Johan Mey . Tema on juhtinud süvendustöid ka Kumari, Rukki, Soela, Kuivarahu ja Voosi kanalis. 1912. a määrati ta Peeter Suure sõja - sadama „merepõhjatööde“ juhatajaks, laevastiku teenindamiseks ehitati Miinisadamasse Karavani sadam koos vajaliku taristuga.
Tema vend Madis Mey oli 1921–35 Veeteede Valitsuse ehitusameti süvendamisjaoskonna juhataja. 1919 . a määrati S üvendusameti ülemaks Gustav Reha , kes 1914. aastast oli Väinamere kanalite süvendustööde juhataja. Nordi esimene kaptenjuht Paul Käer oli tsaariajal teeninud süvenduslaevade kaptenina Port Arthuris, Liepā - jas ja Tallinnas. Maaimejal oli pikemat aega Mihkel Kokla , kes vajaduse korral töötas ka teistel süvendajatel või juhatas töid sisevetel. Vestil teenis Karl Rahu (Raho). Ilmselt kõige pikema staa - žiga oli 1919. a detsembris Nordile asunud Siim Vanaselja . Vee - teede Ameti süvendajatel (vahetas ajuti välja ka teiste juhte) teenis ta 1941. aastani, 1952–1955 anti talle meretööd Pirita jõesuus. Mandrimeestest väärib meeldetuletamist Helme kihelkonna mees Jaak Saarts , kapten 1903–1912 Port-Arthuri sadama süvendus - karavani laevadel, 1912–1914 Soomes ja 1914–1918 Peeter Suure sadamas. Töid rahastati riigi põhi- ja lisaeelarvetest, aga ka omavalitsuste ja ettevõtjate tellimistel. Aastased mahud ulatusid kaugelt üle 100 000 m. 1938/39 . aasta Veeteede Talituse riigieelarves eral - 3 datud summadest hüdrotehniliste töödega seonduvatele töödele oli plaanitud üle 70%.
Märkimist väärib seegi, et olude järgi püüti leida ökonoomsemaid variante. Näiteks juba 1921. aastal, kui Maaimeja töötas Tallinna
Madis Me y
Mihkel Kokla
Jaak Saarts
Siim Vanaselja
Gustav Reha
Foto: Eesti Meremuuseum Foto: Eesti Meremuuseum
Foto: Rahvusarhiiv
Foto: Eesti Meremuuseum
Foto: Rahvusarhiiv
4 3
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook