Ain Alvela , Teejuhi kaasautor
Pikkade aastate jooksul on Vaabo Annuse käsi ja mõte küljes olnud rohkete taristuobjektide ehitusel, mida ringi sõites võib pea kõikjal Eestimaal kohata. Valdavalt on tema töö sisuks ka projektide eks - pertiis ja ehituse omanikujärelevalve. Projektide ekspertiisi tegemi - ne käib kuni kolmes järgus: eelprojektid, ehitushankele eelnevad põhiprojektid ja tööprojektid. Üks suuremaid nende seas on Koidula transiidikeskus, kus tema järelevalve all valmis seitse raudtee- ja maanteeviadukti – neist viis ehitati täiesti uued, kaks remonditi. Paraku 2011. aastal avatud Koi - dula transiidisõlm on poliitilistel põhjustel seisnud enamuse ajast tegevuseta ning praeguseks sisuliselt hüljatud. Tehnika areng on töö kiiremaks muutnud Võrreldes ajaga, mil Annus oma töömehepõlve alustas, on silla - ehituse tehnoloogia ja kasutatav tehnika kõvasti arenenud, töö muutunud kiiremaks ja materjale säästvamaks ning kvaliteet paranenud. Muutunud on ka mitmed insenertehnilised lahendused ja põhimõtted. Näiteks puudusid toona suure tõstevõimega kraa - nad, mistõttu osa konstruktsioonist ei valatud ehitustandril koha - peal, vaid valmistati tehases. Tänapäeval valmib väiksem osa detaili - dest tehases, kvaliteetne toorbetoon veetakse ehitusplatsile ning konstruktsiooni eri osi liitvad komponendid paigaldatakse seal. Nõukogude ajal ka kolm aastat Siberis Surgutis BAM-i ehitusel töö - tanud Annus toob ilmeka näite ehitusel kasutatava tehnika erinevast võimekusest. Surgutis oli pinnasetöödeks kasutusel Venemaal too - detud buldooser T-100 – kohmakas ja aeglane masin, aga pikapeale sai töö tehtud. Objektile hangitud jaapanlaste buldooser Komatsu tegi paari-kolme tunniga ära töö, milleks seni kasutusel olnud „Jossil” kulus nädal või isegi kümme päeva. Masinate võimsus ja paindlikkus oli lihtsalt sedavõrd erinev. HEA TEADA Ÿ Aadu Lassi nimelise elutööpreemia saaja valis välja Transpordi - ameti ja Eesti Taristuehituse Liidu kokku kutsutud kaheksa - liikmeline auhinnakomisjon, kuhu kuuluvad erialaliitude, teedeehituse eriala õpetavate õppeasutuste ning avaliku ja erasektori esindajad. Ÿ Elutööpreemia juurde kuulub rahaline preemia ja auhinna - skulptuur, mille autor on Elo Liiv. Ÿ Lisaks anti välja inseneripreemia, mille pälvis sillaehitusinsener Robert Sinikas, kel praegu on käsil Eesti pikima silla rajamine Pärnus, kus kasutusel tehnoloogia, mida siinmail pole enne nähtud. Ÿ Auhindade väljaandmise eesmärk on teedeinseneri kutse populariseerimine, erialase tegevuse ja väljapaistvate saavu - tuste väärtustamine ning teedevaldkonnale pühendunud ja
2024. aasta Aadu Lassi nimelise elutööpreemia laureaat on üle 8 0 -aastane teedeinsener Vaabo Annus , kes on aastakümneid tee-ehituse valdkonnas töötanud ning teeb praegugi ehitusobjektide omanikujärelevalvet ja koolitab tee-ehitusspetsialiste. lutööpreemia saanud Vaabo Annus on olnud Eesti teede - E ehituse valdkonnas tegev mitukümmend aastat, töötades erinevatel ametikohtadel nii teehoiu, ehitaja kui ka omaniku - järelevalve tegijana eksperdi rollis. Auhinna andmise otsustanud žürii hinnangus märgitakse, et Vaabo Annuse seisukohad projektide kohta põhinevad inseneriteadmistel ja pikaajalisel praktikal ning on alati selgesõnalised ja põhjendatud. „Vaabo Annus on olnud aktiivne ka inseneride koolitamisel, jagades oma teadmisi nii ehitusplatsil kui ka erinevates ettekannetes kooli - tus- ja infopäevadel. Tema ettekandeid peetakse huvitavaks, sest lisaks haaravale käsitlusele on ta oskuslikult teooria sidunud prak - tiliste näidetega,” märgitakse žürii otsuses. Pensionieas töötatud paarkümmend aastat Vaabo Annus ise jääb elutööpreemia määramise suhtes tagasi - hoidlikuks, ent tunnustuse üle on tal ikkagi hea meel, ennekõike sellepärast, et see on tulnud headelt kolleegidelt. Teiste seas toob ta esile Aivar-Oskar Saare , professor Martti Kiisa , isa ja poja Siim ja Juhan Idanurme , tehnikadoktorid ja veel paljud kolleegid, kellelt ta on saanud alati hüva nõu ja julgustust. „Elutööpreemia määramine oli sedavõrd suur üllatus, et seda ei osanud isegi unes ette näha. Alguses arvasin, et minuga tehakse nalja,” ütleb ta nüüd, mõned kuud pärast preemia saamist. Viimase paarikümne aasta jooksul on Vaabo Annuse töö fookus peamiselt sildade ja viaduktide ehitusel ning remondil, ent alustas ta teedeehituses tehnikuna juba 1961. aastal pärast ehitustehnikumi lõpetamist. Erialased õpingud jätkusid pärast armeeteenistust toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis, kus ta 1975. aastal omandas tee-ehitusinseneri kutse. Järgnes ligi kümme aastat peainseneri tööd Harju TREV-is, peamiselt sildade ja tee-ehituse ning teehoolde vallas. Viimased paarkümmend aastat on Annus olnud ametis AS-i Taalri Varahaldus projektijuhina, töötades peami - selt sildade ehitusjärelevalve meeskonnas. „Ma olen juba üle kahekümne aasta pensionär ja kogu selle aja töötanud ühes ettevõttes,” räägib ta. „Sellepärast olengi sellele firmale väga tänulik, et mind on kogu selle aja vältel siin hoitud, et on suudetud võita arvestatav hulk järelevalvetöö hankeid ning mulle nendes osalemist võimaldatud.”
valdkonna arengut mõjutanud inseneride tunnustamine, märgitakse Aadu Lassi nimelise teedevaldkonna auhinna väljaandmise statuudis.
49
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook