MAA
Paljude tööalaste kogemuste seas tuleb ette ka ehitustehnilisi kuri - oosume. Nii meenutab Vaabo Annus paarikümne aasta tagust aega, mil Tallinna–Narva maantee rekonstrueerimisel jõuti Lahemaa rahvuspargi juures üle Loobu jõe viiva sillani. Tööde käigus tehti nõu - kogude ajal projekteeritud sillale tugevuskatsed ja ilmnes, et kuigi silla ametlikuks arvestuslikuks kandevõimeks oli märgitud 60 tonni, siis tegelikult pidas sild vastu 200-tonnisele koormusele. Nõukogu - de ajal oli lihtsalt kombeks ehitada sillad nii kõva varuga, et neid mööda saaks vajadusel tõrgeteta liikuda ka raske sõjatehnika, näi - teks tankid. Sarnase saatusega õppeobjektiks oleks võinud saada hiljuti õhatud Kanama viadukt, mida Vaabo Annus nimetab Eestis ainukordseks objektiks, kus kasutati Leedu inseneride projekteeritud ja meie tehases valmis tehtud tarindit. Viadukt valmis 1980. aastate algu - ses, umbes Tallinnas peetud olümpiamängude ajal ja 15 aastat tagasi läbis see viadukt kapitaalse remondi. Muu hulgas uuendati ka järelpingetrossid – selleks ajaks olid 1980. aastatel paigaldatud armatuurvardad läbi roostetanud, nii et viadukt oli juba vajuma haka - nud. „Sillainseneridele oleks olnud väga heaks õppetunniks, kui ka Kana - ma viaduktile oleks tehtud enne lammutamist koormuskatsed,” märgib Annus. „On teada, et praegu projekteeritakse sildade ja via - duktide kandevõimeks 120, 240 või 360 tonni, vastavalt tee liigile ette nähtud arvutuslikule koormusele. Lähiajaloos, umbes 15–20 aastat tagasi, katsetati Loobu jõe silla tegelikku kandevõimet, mille tulemusel said sillainsenerid kogeda, et vanadel aegadel ehitatud sildade kandevõime võib olla kõvasti suurem teoreetilistest tule - mustest.” Küllap ehitatakse valmis ka Eesti–Soome tunnel Pikkade tööaastate jooksul on Vaabo Annusele saanud selgeks, kui oluline on professionaalselt hästi tehtud töö juures kogemuste - pagas. Siinkohal toob ta välja oma hea tuttava Ülo Vooglaiu soovi - tuse, millest ka Annus oma tegemistes lähtub: „Kogemusi ei saa vahetada, kogemusi saab ainult omandada.”
„Olen tudengitele käinud loenguid pidamas ja teemad on alati lähtunud mitte sellest, kuidas peab tegema, vaid sellest, kuidas ei tohi teha,” kirjeldab Annus oma töösse suhtumist. „Selge see, et ehitustöö teostus peab vastama normatiivdokumentidele ja sellele, mis projektis kirjas. Aga sellegipoolest on lugematul hulgal võima - lusi, kuidas teha nii, nagu ei tohi teha. Seda enam, et valdavalt on meil ju kriteeriumiks raha ja võimalikult väikesed kulud.” Olulisi ja kõigile tuntud-teatud objekte on veelgi, teiste seas on Vaabo Annus teinud omanikujärelevalvet näiteks Eesti pikima tunneli ehitu - sel Tallinnas Järvevana teel. Ja kui jutt juba kord tunnelite peale läks, siis ütleb ta, et loodab veel oma silmaga ära näha ka Tallinna– Helsingi tunneli valmimise. „See võib tunduda rumala mõttena, aga väike lootus on. Sest see tun - nel tuleb ühel päeval niikuinii,” arvab Annus. „Kohtla-Järve Ahtme kaevanduse mehed kinnitasid, et antagu see tunneli töö neile, nad teevad kahe aastaga valmis. Neil on kogemused kaevandusšahtide rajamisel. Ei sega seal muda ega midagi, kõik tehnoloogiad on olemas. Kogu Peterburi metroo on ju põhimõtteliselt sohu rajatud. Aga eks siin oleneb palju ka poliitilistest otsustest, nagu enamik asju siin elus.” Järelevalvaja peab seisma kõigi osaliste eest Annus on seda meelt, et poliitikaga peab ka ehitaja arvestama ning vahepeal osutub vajalikuks ka samm või paar tagasi astuda. Samas märgib Annus, et määravaks jääb alati ohutus ja kui kõike dikteerib raha, siis tuleb lihtsalt leida kompromissid, mis teostuse võimalikuks teevad. Ta toob esile, et 20 ja rohkem aastat tagasi oli oluline eesmärk vähendada bürokraatiat ja selle nimel töötab ka suur kolmik – tellija, ehitaja ja omanikujärelevalve. See põhimõte pole muutunud ka praegu – ehitusseadustik ütleb, et omanikujärelevalve peab enne - kõike kaitsma tellija huve. Vaabo Annus leiab siiski, et seisma peab nii ehitaja kui ka tellija eest, sest just ehitaja on selles protsessis tihti - lugu n-ö nõrgem pool. See väljendub tema hinnangul lepingu lisades toodud trahvisanktsioonide suures hulgas, mis on mitmekordselt tellija kasuks. „Ei saa ju rohkete nõuete, tingimuste ja reeglite seadmisega ehitajat põhja lasta,” ütleb ta. „Peame siiski lähtuma ka vanasõnast, et kes teeb, see võib ka eksida ja seda peab arvestama. Praegu on lepin - gutes tavaline, et ehitaja õlule pannakse mitme lehekülje jagu trahvi - mise ähvardusi, aga tema õigused trahvida tellijat eksimuste eest mahuvad paari-kolme punti sisse.” Vaabo Annus ütleb, et kui tema käest küsitakse, miks ta pole pensionipõlve pidama jäänud, siis vastus on tal kõigile sama: „Töö on olnud väga huvitav ja kogu aeg, ka viimasel ajal, olen õppinud uusi asju, olgu need kasvõi väikesed detailid, mida ma varem ei teadnud. See on nii põnev maailm, et lihtsalt kahju on loobuda!”
Vaabo Annus ütleb, et kui tema käest küsitakse, miks ta pole pensionipõlve pidama jäänud, siis vastus on tal kõigile sama: tee-ehitus on nii põnev maailm, et lihtsalt kahju on loobuda!
50
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook