ning suuremates linnades (Narva, Tartu, Pärnu) tehakse kontrolle üle aasta ja Tallin - nas iga aasta.
Fotod: Transpordiamet
Järelevalvemenetlus alustatakse kohalikule omavalitsusele teatamisega või esi - mese menetlustoiminguga, milleks on enamasti teede kontrollimine (nt kaebuse puhul). Kui järelevalve käigus tuvastatakse puudujääke, siis need protokollitakse ning saadetakse teeomanikule koos palvega puudused kõrvaldada. Kui teeomanik puudused etteantud aja jooksul kõrvaldab, siis menetlus lõpetatakse. Juhul kui teeomanik ei reageeri, siis on Transpordiametil võimalik koostada ette - kirjutus, milles tuuakse välja, mis nõuded on täitmata ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunniraha. Reeglina ettekirjutuseni ei jõuta ja puudused likvideeritakse järelevalve - menetluse käigus. Kuigi järelevalve kohaliku omavalitsuse teedel toimib peamiselt kontrollimehhanis - mina, on oluline ka koostöö kohalike omavalitsustega. Järelevalve on samuti käsitletav ennetustegevusena, juhtides kohalike omavalitsuste tähelepanu asjaolule, et teid tuleb regulaarselt üle vaadata ja hooldada, et ennetada probleeme ja paran - dada teede seisundit enne, kui need muutuvad liiklejatele ohtlikuks. Igal aastal on Transpordiamet teinud kohalikele omavalitsustele ettekande või kirja, kus räägime tee seisundinõuetest ning juhime tähelepanu enim esinenud puudustele. Viimasel kolmel aastal on Transpordiamet keskendunud sildade kontrollile, mille remondid on aeganõudvad ja kallid. Lahenduste saamiseks oleme kaasanud Transpordiameti sillainsenere, kellest on olnud väga palju abi. 2024. aasta statistika 2024. aastal alustas Transpordiamet 74 järelevalvemenetlust (64 tööplaani ja 10 kaebuse alusel), mille raames sõideti läbi 1164 km kohalikke teid ja kontrolliti 16 silda. Koostati kolm ettekirjutust (sunniraha hoiatuste kogusumma on 37 500 eurot). Kuna kohalike omavalitsuste teede rahastamine on kilomeetripõhine, määravad omavalitsused võimalikult palju teid avalikku kasutusse või puudub tahe teid ava - likust kasutusest välja võtta. Seetõttu juhtub, et teelõike ei ole võimalik kasutada ega hooldada, kuna need asuvad näiteks suletud eratee lõigu taga. Küllap teede jaoks mõeldud raha jõuab ikka teedele, aga eratee lõigu taga olev tee jäetakse unarusse ja valvsa kodaniku kaebuse tõttu hakatakse nõudma selle korda tege - mist. Ÿ Kohalik omavalitsus ei täida teede seisundinõudeid, väites, et teed kasutavad üksnes põllumehed ja jahimehed, kuid üldiseid nõuded (sh vaba liiklusruum ja tee ohutus) tuleb ikka täita, kuna tee on vajalik ka operatiivsõidukitele (nt kiirabi, polit - sei jne) päästesündmuste korral. Enamlevinud puudused kohalikel teedel: Ÿ L iiklusmärgid puuduvad või pole loetavad, sest on varjatud okstega, pööratud asendis vms ; Ÿ piiratud külgnähtavus ; Ÿ oksad liiklusruumis ; Ÿ augud teekattes ; Ÿ kruusatee ebatasasused ; Ÿ vesi teel ; Ÿ tähispostid puudu või kahjustatud ; Ÿ amortiseerunud sillad . Viimaste aastate tähelepanekud: Ÿ
Katkine sild avalikul teel.
Amortiseerunud sild avalikul teel.
Läbivajumine vana truubi kohal.
Lumetõrje tegemata, lumekihi paksus 17 cm.
Oksad liiklusruumis.
61
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook