Soome saavutused liiklusohutuse edendamisel Kiiruspiirangud linnades ja asulates Soome lähenemisviis linnades ja asulates kehtivatele kiiruspiiran - gutele põhineb riskiteguritel ja jalakäijate tihedusel. Suurlinnades sõltub kiiruspiirang kesklinna kaugusest: Ÿ 50 kilomeetrit tunnis kaugemas alas; Ÿ 40 kilomeetrit tunnis vahepealses alas; Ÿ 30 kilomeetrit tunnis jalakäijaterohketes piirkondades, mis asuvad kesklinnale lähemal. Lähenemisviisi eesmärk on tasakaalustada liiklusvoogu ja turvali - sust, eriti piirkondades, kus on palju jalakäijaid ja jalgrattureid. Sõiduradade kitsendamine aitab samuti liiklust ohjeldada, kuna juhid kipuvad väiksematel teedel aeglustama. Jalgrattataristu Soome on teinud suuri edusamme jalgrattasõidu edendamisel linnades. Jalgrattateede ühendamine vanade linnaplaneerin - gutega võib aga olla keeruline, kuna ruum on piiratud. Üks võimalus on vähendada autode sõiduradade laiust või muuta kahe rajalised tänavad ühe sõidurajaga teedeks, et jalgrattateedele ruumi teha. Need muudatused soodustavad jalgrattasõitu ja kahandavad ka autode kiirust ning suurendavad sedasi kõikide liiklejate ohutust. Jalgrattaliiklus maapiirkondades Maapiirkondades on Soome võtnud kasutusele ainulaadse süstee - mi, kus teed on ümber kujundatud nii, et autodele on üks keskne sõidurada, samas kui jalgratturitele on ette nähtud eraldi sõidu - rajad sellest mõlemal pool. Kui kahel autol on vaja teineteisest mööduda, võivad nad ajutiselt kasutada jalgrattateed. Süsteem toimib, sest maapiirkondade teedel on tavaliselt väike liiklus - koormus ja oht jalgratturitele minimaalne. Ka kiiruspiirangud on neil teedel väiksed, tavaliselt 30–40 kilomeetrit tunnis. Avalikkuse reaktsioon jalgrattasõidu eelistamisele Jalgrattasõidu edendamine autoliikluse asemel on tekitanud vastuseisu. Helsingis on mõni kesklinna ettevõte protestinud, sest paljud kliendid eelistavad sõita autoga, eriti kui neil tuleb trans - portida raskeid esemeid. Praegu käib arutelu selle üle, kas mõnin - gad autoteed, mis on varem antud kasutamiseks jalakäijatele või kohvikutele, tuleks taastada sõidukitele. Sellest vastuseisust hoolimata eelistab Soome endiselt jalakäijaid ja jalgrattureid. Uued transpordiliigid: elektritõukerattad ja robot liikurid Soome kohandub ka uute transpordiliikidega, näiteks elektritõuke - rataste ning paki- ja kaubarobotitega. Esialgu tekitasid elektri - tõukerattad probleeme, kuna nende kasutajad jätsid rattaid ava - likesse kohtadesse laiali, ohustades sellega jalakäijaid, eriti eakaid ja puuetega inimesi. Helsingi ametiasutused tegid nende küsimus - te lahendamiseks teenusepakkujatega koostööd ning rakendasid rangemaid liiklusreegleid ja tõhustasid järelevalvet. Jalakäijate ja jalgratturite liikluse eraldamine Soomes on elektritõukeratastel ja jalgratastel keelatud kasutada jalakäijate teid, välja arvatud juhul, kui need on spetsiaalselt tähis - tatud ühiskasutusele viitavate märkidega. Elektritõukerattad ja jalgrattad peavad kasutama eelkõige selleks ettenähtud jalg - rattateid või nende puudumise korral sõitma sõidu teel. Selline eral - damine vähendab õnnetusi ja lahkhelisid jalakäijate ning kiiremini liikuvate jalgratturite või elektritõukeratturite vahel.
Dea Paraskevopoulos , Transpordiameti kommunikatsiooniekspert Soome pälvis 2024. aastal Euroopa transpordiohutuse nõukogu liiklusohutuse auhinna silmapaistvate tulemuste eest ohutuse edendamisel. Mõistmaks, mida meie põhjanaaber siis nii hästi teeb, vestlesime Kimmo Pylväsega , kes on Soome transpordi- ja sideagentuuri Traficom peadirektori asetäitja ning sõidukijuhtimise valdkonna juht. immo Pylväse, kellel on liikluse kujundamise valdkonnas K 29-aastane töökogemus, sealhulgas tosin aastat Trafi- comi osakonnajuhataja ja juhtiveksperdina, jutust jäi kõlama, et liiklusohutuse parandamisel on oluline roll teavitus- kampaaniatel, uuematel ja ohutumatel autodel ning järelevalve tõhustamisel. Soome on teinud liiklusohutuses märkimisväärseid edu - samme ja saanud üheks maailma ohutumaks riigiks nii sõidukijuhtidele kui ka jalakäijatele. Palju õnne Soome edu puhul liiklusohutuse edendamisel! Mis on Teie arvates edule kaasa aidanud? Edu pole tulnud ainult tänu ühele tegurile, vaid paljude tegurite koosmõjul. Liiklusohutuse paranemisel on suur osa kindlasti sõidukite täiustamisel – turvaelemendid, juhiabi ja üldine sõiduki turvalisus kokkupõrgete korral teiste sõidukite, jalakäijate või loomadega. Soomes oleme teinud ka kampaaniaid, millega julgustame inimesi ostma uuemaid, ohutumaid ja keskkonna - säästlikumaid sõidukeid. Kas need kampaaniad on olnud tõhusad? Jah, on küll. Näiteks pakkusime rahalist toetust neile, kes viisid oma vanad sõidukid lammutamisele. Rahalist toetust sai kasu - tada ka elektrijalgratta, uue sõiduki või isegi ühistranspordipiletite ostmiseks. Huvitav on see, et 71 protsenti inimestest otsustas soetada elektrijalgratta – see on väga hea näitaja. Oleme toe - tanud ka elektriautode ostmist, näiteks ühe kampaania käigus müüsime üle 30 000 särtsusõiduki. Kuigi registreeritud sõidukeid lisandus sel ajavahemikul kokku umbes 500 000, avaldasid need jõupingutused mõju. Lisaks oleme keskendunud sellele, et noore - mate juhtide esimesed sõidukid oleksid varustatud nüüdisaeg - sete juhiabisüsteemidega . Milliseid muudatusi on tehtud Soome taristus, et liiklus - ohutust parandada? Oleme teinud hulga muudatusi, sealhulgas ehitanud kiirteid, paigaldanud sõiduradade vahele piirdeid ja lisanud ühesuuna - listele teedele möödasõiduradu, et möödasõit oleks ohutum. Samuti oleme kehtestanud muutuvad kiiruspiirangud, mida kohandatakse liiklus- ja ilmastikuolude järgi, eriti talvel. Näiteks langeb kiirteedel kiiruspiirang suviselt 120 kilomeetrilt tunnis
63
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook