Fotod: Adobe Stock
nii meie ametnikud kui ka politseinikud ja autokoolide esindajad õpi - lasi koolitamas.
Soomes on liikluskaameratega jälgitavaid teid üle 3000 kilomeetri. See aitab tagada, et sõidukijuhid hoiavad nii linnakeskustes kui ka maanteedel sobivat kiirust.
Kas vastab tõele Eestis leviv jutt, et soomlased värvivad põtrade sarvi fluorestsentsvärvidega, et vältida nendega teedel kokku - põrkeid? See on peamiselt levinud kodustatud põhjapõtrade puhul Lapimaal. Seda ei kasutata aga kindlasti metsloomadel, sest selline märgis - tustegevus oleks väga keeruline. Soomes rakendatakse kohustuslikke alkolukke koolitranspordi ja joobes juhtimise eest karistatud inimeste puhul. See on tõesti nii – alates 2011. aastast peavad lapsi vedavatel kooli - bussidel, aga ka ametlikel taksodel olema alkolukud. Enne, kui juht sõiduki käivitab, peab ta puhuma seadmesse, et tõestada enda kai - nust. Sama süsteemi kasutatakse ka korduvalt joobes juhtimise eest karistatud isikute puhul osana rehabilitatsiooniprogrammist, mis võimaldab neil sõita paigaldatud alkolukuga selle asemel, et saada täielik sõidukeeld. Kuidas rehabilitatsiooniprogramm toimib? Tavalise joobes juhtimise korral rakendatakse alkolukku vähemalt üks aasta, teatud juhtudel on aeg pikem, kuni kolm aastat. Seade nõuab juhuproovide andmist sõidu ajal ja rikkuja peab kandma luku soetamise kulud, mis ulatuvad 1500–2000 euroni. Õigusrikkujad saavad valida alkolukuprogrammi või sõidukeelu vahel, kuid paljud otsustavad alkoluku kasuks, eriti kui nende töö on seotud sõiduki juhtimisega. Mis saab juhtidest, kes on narkootikumide mõju all? Soomes on narkojoobes juhtimine täielikult keelatud. Erinevalt alkoholiga seotud õigusrikkumistest ei ole uimastitarvitajatele
rehabilitatsiooniprogrammi ette nähtud. Kui tegemist on narko - joobes juhtimisega, ähvardab juhti automaatne sõidukeeld, sest alkolukuprogrammi kasutatakse ainult alkoholiga seotud rikkumiste puhul. Mida saaks Eesti õppida Soome edust? Kas sellised meetmed nagu veapunktisüsteem ja alkolukud võiksid aidata? Kindlasti. Veapunktisüsteem, alkolukud ja rangemad karistused või - vad märkimisväärselt parandada Eesti liiklusohutuse olukorda. Lisaks tuleks investeerida taristu parandamisse – näiteks langetada sõidukiirust linnades ja asulates. Soome sai auhinna Euroopa Liidu eeskujulikeima liiklusohutuse parandajana, aga kindlasti on teilgi arutlusel teemad, et olu - korda veelgi parandada. Peamiselt uued transpordiliigid – robot liikurid ja isejuhtivad sõidukid on juba meie teedel ja teema tõusutrendil. Peame jälgima, mis on veel tulemas, ja õigel ajal uute liiklusesse lisandujatega seoses rea - geerima. Jah, peagi äkki ka lendavad autod, droonid ja inimesi kandvad droonid… Täpselt. Kui elektritõukerattad välja ilmusid, tekkis hetkeline kaos. Seejärel kutsus Helsingi linn kõik teenusepakkujad kokku ja kehtes - tas neile rangemad reeglid. Meil on arutlusel ka seaduseelnõu, millega kehtestatakse alkoholipiirang tava- ja elektrijalgratturitele.
65
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook