MAA
MAADE OMANDAMINE Eesti, Läti ja Leedu maade reserveerimise ja omandamise praktika võrdlus Allan Ladva , Transpordiameti maade projektijuht
Balti Teedeliidu kohtumisel 2024. aastal oli teemaks riigiteede ehitamiseks ja teenindamiseks vajalike maade omandamine. L ühike kokkuvõte kolme riigi praktikast.
Läti ätis algab riigiteede ehituseks maade omandamise ette - L valmistamine projekteerimistingimuste väljastamisega. See on aluseks ka eel- ja põhiprojekti tehnilistele lahendustele, maakorraldustöödele ning maaomanikega läbirääkimiste alustami - seks vajaliku teemaa-ala moodustamiseks. Lõppraport, millega kinnitatakse lahenduste vastavust, on aluseks maade omandamise menetluse alustamisel ning maakorraldustööde ja hindamisaruan - nete tellimisel. Lätis võtab maade omandamise protsess aega ligi kaks aastat.
Järjest rohkem kasutatakse ehitusõiguse saamiseks ka servituuti - de seadmist.
Eluruumide omandamisel on õigus pakkuda kinnisasja omanikele hüvitamisele kuuluvale summale lisaks 5%, see on oluliselt aidanud kaasa kokkulepete sõlmimisel. Oluline edasiminek on toimunud ka pärandvara, registreerimata hoonete ja maa andmete korrastamisel, mis elektrooniliste ande - baaside uuenduste toel võimaldavad riigiteedega piirnevate kinnis - asjade piiri- ja mõõdistusandmeid paremini hallata. Läti maanteeamet loodab saada õiguse esitada vajadusel kiir - menetluse pakkumisi, tasuda omanikele maa võõrandamisega nõusoleku korral motivatsioonitasu ning lühendada seeläbi võõran - damise protsessi.
Puudusena mainisid Läti kolleegid, et puudub õiguslik alus pakkuda kinnistu omanikele tagasi maad, mida ehitamiseks ei vajata.
Parendustena märgiti, et omandamise menetluse ressursside kasu - tamine on muutunud efektiivsemaks – kaasatud spetsialistide ja hüvitiste määramise töögrupi kohtumiste arv on vähenenud.
68
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook