Leedu Leedu maanteeametis on toimunud ümberkorraldused. 2023. aas - tast on tegemist riikliku aktsiaseltsiga, mille nimeks kinnitati 2024. aastal Via Lietuva. Maade omandamise õiguslikuks aluseks on Leedus riigi erakorra - lise tähtsusega projektide elluviimisel avaliku huvi otstarbel maa omandamise seadus ja maaseadus, milles paragrahv kaheksa käsitleb maa omandamist avalikes huvides. Suuremahuliste projektide ettevalmistamisel koostatakse esimese sammuna territoriaalne plaan, mis avaldatakse avalikul arutelul ning kontrollitakse ekspertiisiga, territoriaalse plaani kinnitab Leedu Vabariigi valitsus. Seejärel algab maade omandamise menetlus, mille raames toimub viie päeva jooksul kõigi puudutatute teavi - tamine maa vajadusest, seejärel kantakse ühe päeva jooksul oman - damise märked kinnistusraamatusse. Kirjeldatud eeltöö annab valmiduse koostada konkreetse teelõigu kohta projekt, mille avali - kustamise ja kinnitamise järel alustatakse konkreetsete maaüksus - te omandamise menetlustega (tellitakse maakorraldustööd ja hindamisaruanded). Leedu maanteeamet esitab eraisikutest ja ettevõtetest kinnistute omanikele kirjalikud pakkumused maade võõrandamiseks, andes omandi üleandmise tähtajaks ühe kuu. Juhul, kui kinnistu omanik on maa võõrandamisega nõus, ei toimu erinevalt Eesti praktikast notariaalse lepingu sõlmimist, vaid oma - niku kirjaliku nõusoleku korral tasutakse ette nähtud tasu kümne päeva jooksul pangaülekandega ning maaüksus registreeritakse kinnistusraamatus Leedu Vabariigi nimele. Juhul, kui kinnistu omanik keeldub pakkumisest või ei allkirjasta seda ette nähtud aja jooksul, makstakse tasumisele kuuluv summa kohtutäituri deposiitkontole ning teedeministeerium pöördub kahe kuu jooksul halduskohtusse omandi ülemineku kinnitamiseks. Järgneb kohtumääruse allkirjastamine maa registreerimiseks Leedu Vabariigi nimele ning kohus väljastab ehitusloa – vaidlus maa eest makstava tasu üle jätkub kohtus. Kinnistu omanikul on õigus vaidlustada projekti kooskõlastamise otsus, maakorralduslik jagamine ja maa omandiõiguse otsus kohtus, sel juhul teeb otsuse kõrgem halduskohus. Ehitustegevust nimetatud toimingud ei mõjuta. Riigile kuuluvate maade puhul toimub riigivaravalitsejate vaheline varade üleandmine ja vastuvõtmine, mis on sarnane Eesti trans - pordiameti maade osakonnas läbi viidava menetlustega. Eesti Kinnistu omanikke kaasatakse projekteerimistingimuste menetluse käigus, kui küsitakse tagasisidet projektlahendusele. Kui projekt- lahendus on kinnitatud, saadetakse omanikele kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel maade omanda-
Via Baltica ehitamisel on maade omandamine oluline osa protsessist.
Foto: Adobe Stock
mise menetluse alustamise teade. Lisaks toodi Eesti praktika puhul välja, et omandatava maaüksuse prognoositav maksumus (piir - konna tehingute pinnaühikuväärtuse põhjal) määrab suures osas ka esialgse kinnisasja omanikule tehtava pakkumuse: kiirmenetluse või hindamisaruande alusel.
Hindamisaruannete ja maakorraldustööde tellimine toimub samal ajal ning need teineteist otseselt ei mõjuta.
Kiirmenetluse pakkumuse aluseks on Statistikaameti andmete põh - jal esitatud 0,3-kordne eelneva nelja kvartali keskmine brutokuupalk. Kui prognoositav maaeralduse maksumus ületab kiirmenetluse väärtust, tellitakse maa väärtuse ja kahjude määramiseks hindamis - aruanne. Omaniku nõustumisel maa võõrandamisega lisandub motivat - sioonitasu, mis on 20% makstavast tasust, kuid mitte vähem kui 0,8-kordne Statistikaameti andmete põhjal esitatud eelneva nelja kvartali keskmine brutokuupalk. Hindamisaruande alusel omanda- mise korral tasutakse omanikele ka asjaajamisega seotud kulude eest hüvitist Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmise brutotunnipalga 16 tunni ulatuses. Omanikuga saab sõlmida (enne tehniliselt vajaliku maaüksuse mõõdistustööde lõpetamist tingimuste fikseerimiseks) notariaalse võlaõigusliku lepingu, kuid see ei ole kohustuslik. Võlaõigusliku lepingu alusel tasutakse kinnisasja omanikule reeglina ka 50% tasu - misele kuuluvast summast. Eraldiseisva katastriüksuse moodustamise järel on notariaalse asja - õiguslepingu sõlmimine kindlasti vajalik, selle alusel toimub ka maa ning kaasnevate kahjude eest hüvitiste tasumine. Kokkuvõte Eesti, Läti ja Leedu maade omandamise seadusandlus ning menet - luspraktika on järjest paranenud. Kolme riigi omavaheline suhtlus annab sisendi maade omandamise täiustamiseks kõigis Balti riikides ning parandab koostööd ühtse teedevõrgu kavandamisel. Võrreldes Läti ja Leedu maade omandamise menetlusega on Eesti protsess tunduvalt lühem ja võimalusi maa omandamiseks palju rohkem. Eestis rakendatud protsessist inspireerituna on ka Läti kolleegid otsustanud teha ettepanekuid maade omandamise korda kiiremaks ja efektiivsemaks muuta.
69
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook