ui liiklejal on sõiduteel liigeldes ulukimeetmetest võima- K lik näha ulukitara, tagasihüppekohtasid ja ökodukte, siis tegelikkuses on ulukimeetmete varieeruvus oluliselt laialdasem. Lisaks mainitud rajatistele kasutatakse tee alt läbi- minekutena veel ka tunneleid, truupe, sildadel kallasradasid ning läbipääsudesse suunavaid tõkkeid. Töö eesmärk Lõputöö eesmärk oli põhimaantee nr 2 Tallinna–Tartu–Võru– Luhamaa teelõikude näitel hinnata ulukirajatiste seisukorda, tuvastada võimalikke ehitus- ja hooldusaegseid puudusi, anda soovitusi rajatistega seotud aspektides liiklusohutuse paranda - miseks ning edaspidiseks rajamiseks ja hooldamiseks. Nähes viimastel aastatel teedele rajatud ulukimeetmete hulka, oli lõpu - töö autori soov mõista, kas taristu on ehitatud ja järelhooldus korraldatud viisil, mis takistab loomade liikumist sõiduteele ja teemaa-alale üldisemalt ning aitab seeläbi õnnetusi ära hoida. Töö annab ülevaate, missuguseid erinevaid puudusi valitud lõiku - desse jäävatel rajatistel esineb ning tehakse ettepanekuid, millele tulevikus tähelepanu pöörata ja teisiti teha, et nende esinemist vähendada.
Anni Luht
Tallinna Tehnikakõrgkooli vilistlane
Foto: Emma Luht
Uuritud maantee ja metoodika Töö koosseisu valiti analüüsimiseks riigiteel nr 2 üksteist erinevat lõiku, kus autor tegi välitöid. Valitud lõigud sisaldasid eritasandilisi ulukite läbipääse ja ka samatasandilisi teeületuskohtasid. Valitud lõikudes olid teel erinevad ristlõiked: 2 + 2, 2 + 1 ja 1 + 1 sõidurada. Välitöö tarbeks oli igale ulukirajatise tüübile koostatud kontroll - küsimustik erinevate kriteeriumitega. Selle eesmärk oli aidata väli - tööl kontrollida, kas väljaehitatud lahendus on toimiv ja puudusteta või vastupidi, puudustega. Kogutud andmete alusel tehti analüüs. Tuvastatud puudusi analüüsiti rajatiste tüüpide põhjal. Olulisematest ja enamlevinud puudustest rajatiste kaupa Suurulukite läbipääsud Ökoduktide puhul võib levinud puudusena tuua selle, et ökodukti piirdeaed ei ole maapinnaga tihedalt ühendatud. Piirdeaia ja maapinna vahele tekkiv avaus võimaldab loomadel teemaa-alale pääseda, lisaks kostub nendest vahedest ökoduktile maanteemüra ning paistavad sõiduki tulede valgusvihud, mis samuti loomi häiri - vad. Ühel juhul oli ökoduktil kasutatud ebasobivat täitepinnast – turvast. Turvas on pehme ja ebastabiilne materjal, mille tulemusena on pinnasekiht vajunud ning ökoduktile on tekkinud lõhed. Lõhed või - vad olla probleemiks väiksematele loomadele, kes nendesse taker - duvad, lisaks pärsib see materjal taimkatte arengut ning soosib puuduste edasiarenemist. Esines ka amortisatsioonist tingitud puudusi. Eesti ühel vanimal ökoduktil on aja jooksul piirdeaia ühendused järgi andnud, mille tõttu on üks aia osa kinnitustest lahti. Selline puudus vajaks kiiret sekkumist, et vältida tõsisemaid tagajärgi. Näiteks aia kukkumist liiklusruumi ja ühes sellega suurenevat tõenäosust loomadel tee - maa-alale sattumiseks. Lisaks võis välitöödel märgata ökoduktidel mootorsõiduki rattajälgi. Üldiselt peaks selliste rajatise puhul, kuhu inimtegevust või liiklemist pole ette nähtud, olema mistahes viisil liiklemine keelatud, et loomade elukeskkonda mitte häirida. Väikeulukite altpääsud Väikeulukite altpääsudena on kasutatud erinevaid konstruktsioo - nilisi lahendusi. Näiteks metalltruupide puhul võis täheldada, et truu - bi päiste servades esineb maapinna uhtumist, mille tulemusena on truubi serv paljandunud. Kui ulukite liikumisele see otsest mõju ei
Väikeulukitunnel on täitunud veega ning ulukitara paigutus tunneli suudme piirkonnas võimaldab loomadel teemaa-alale pääseda.
Foto d : erakogu
Välitöö käigus tuvastatud prob - leemid võib jagada ehitusega seotud, hooldusega seotud ning muudeks puudusteks. Kõige rohkem esines vaadeldud lõikudel ehitusega seotud puudusi, järgne - sid hooldusega seotud ning muud puudused.
71
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook