MAA
suudmed ja tõkked ei ole omavahel tihedalt ühendatud ning truubi suue ulatub kaugemale kui kahepaiksete käigutee. Sellise lahen - dusega on takistatud kahepaiksete, roomajate ja teiste väikeste loomade vaba liikumine. Esines ka ehitusaegsest hooletusest või tähelepanematusest tulenevaid üksikuid puudusi, mis tõkete kogumahtu silmas pidades suurt mõju ilmselt ei oma, aga millele tasub siiski tähelepanu juhtida. Näiteks tuvastati välitööl olukord, kus järjestikku kulgevate tõkete reale on paigaldatud otsaseinaga element. See peaks paiknema rea lõpus, kuna selle eesmärk on suunata loom teest eemale. Paik - nemine rea keskel takistab loomade vaba liikumistee ning suuna - mine toimub kohas, kus see eesmärgiks polnud. Ulukitara Kõige sagedasemateks puudusteks ulukitara puhul osutusid uluki - tara kinnitumine läbipääsu rajatiste, kahepaiksete tõkete ning tagasi - hüppekohtade külge. Rajatiste ühenduskohtadesse on jäänud ava - used, mille kaudu on loomadel võimalik teemaa-alale pääseda. Levinud puudusteks on ka ulukitara heina ja võssa kasvamine. Mõnel juhul olid ka üksikud puud ulukitarale langenud. Tara ümbruse hooldus on oluline eeskätt rajatise püsivuse ja eluea seisukohalt, kuid puude langemine vähendab tara eesmärgipärast toimivust ning seega on oluline ka selle operatiivne taastamine. Puuduseid esines ka postide ja tara omavahelises kinnituses, mis tingis selle, et tara oli postide küljest osaliselt või tervenisti lahti. Osaliselt on ka ulukitara postid kaldu vajunud. Ebapiisavad ja nõrgad ühendused ning maapinda süvistamised võivad põhjustada tara osalist või täielikku maapinnale vajumist ning sellega väheneb tema eesmärgipärane toimivus. Taraga seotud puudustena võis täheldada veel, et tara ei ole piisavalt maapinda süvistatud ning et ulukitaras on maapinna lähedal suure - mad võrgusilmad ning kõrgemal väiksemad. See võimaldab väikse - matel loomadel teemaa-alale liikuda. Lõiguti on ka ulukitara traat defektne. Defektsuse all peetakse sil - mas, et traat on katki sellistest kohtadest, kus pealtnäha väline mõjutus puudub ning sedagi, et traadid on nihkunud ühte serva, mille tulemusena on tekkinud väga suured võrgusilmad. Üldjuhul on ulukitara ülemisse serva paigaldatud markerlint, mis on oluline, et eemalt lähenevad loomad ja madalalt lendavad linnud seda märkaksid. Lõiguti oli markerlint katki või puudus sootuks.
maapinnast piisavalt kõrgel, mis võimaldab väiksemetel loomadel väravate alt läbi pugeda.
Tagasihüppekoht Kõige sagedasemateks puudusteks tagasihüppekohtade puhul osutusid tagasihüppekoha keskmise osa ebapiisav kõrgus ning tagasihüppekoha maandumis- ja eemaleliikumisala hooldamatus ehk vahetult tagasihüppekoha kõrval kasvab võsa või mets, mis ei loo loomadele soodsaid võimalusi metsa liikumiseks. Lisaks olid tagasihüppekohad osaliselt võsastunud ning konstruktsioonides esines lagunemise märke. Samatasandilised teeületuskohad Samatasandilistel teeületuskohtadel on kahel pool riigiteed kraavid, mis välitöö ajal olid kuivad, kuid kus potentsiaalselt võib esineda vett ning sel juhul võivad need pärssida ka loomade liikumist. Lisaks võivad kraavid mõjutada ka liikleja vaatevälja. Nimelt võivad kraavid varjata väiksemaid loomi ning nende nähtavale ilmudes ei pruugi sõidukijuhil olla piisavalt aega reageerimiseks. Samatasandilise teeületuskoha puhul on oluline seegi, kui kaugele teest jääb mets. Liikleja vaatevälja ja ohutuse seisukohalt on kahtlemata parem, et mets jääks riigiteest võimalikult kaugele, vältimaks olukorda, kus loom ootamatult puude varjust teele ilmub. Mida kaugemal kasvab loomi varjav taimestik, seda rohkem jääb liiklejal ootamatutes olukordades aega reageerimiseks. Kokkuvõte ja järeldused Välitöö käigus tuvastatud probleemid võib jagada ehitusega seotud, hooldusega seotud ning muudeks puudusteks. Muude puuduste alla kuuluvad projekteerimisaegsest, inimtegevusest või defektsete toodete kasutamisest põhjustatud puudused. Kõige rohkem esines vaadeldud lõikudel ehitusega seotud puudusi, järgnesid hooldusega seotud ning muud puudused. Kokkuvõttes esines ulukitaristus märkimisväärses koguses puu - dusi, mis võivad vähendada taristu toimivust ja suurendada liiklus - õnnetuste esinemise tõenäosust. Küll aga on puudused oma ole - muselt sellised, mida on võimalik võrdlemisi lihtsalt likvideerida ning seeläbi olukorda parandada. Edaspidi on võimalik rakendada erinevaid meetmeid ulukirajatiste seisukorra parandamiseks. Olulisemate ettepanekutena võib tuua ulukieksperdi kaasamist ehitusprotsessi, et oleks võimalik operatiiv - selt saada nõu ehitustööde käigus tekkivatele küsimustele ning ehitatavate lahenduste pidevat ülevaatamist, et tagada rajatiste eesmärgipärane toimivus ning vältida hilisemaid suuremahulisi ümberehitusi. Lisaks tuleks täiendada hooldelepinguid ning kirjelda - da põhjalikumalt ulukirajatistega seotud hooldenõudeid või alterna - tiivselt sõlmida eraldiseisev leping ettevõttega, mis keskendubki ulukirajatiste hooldamisele. Ehitatud ulukitaristus tuleks teha pide - vat seiret, et kaardistada aja jooksul tekkivaid puudusi ning korral - dada nende operatiivne likvideerimine.
Ka inimesed rikuvad ulukitara, lõigates läbipääsu võimaldamiseks tarasse auke.
Ulukitarasse paigaldatud väravad Ulukitarasse paigaldatud väravatega seoses võis täheldada, et need on osaliselt avatuks jäänud ning osaliselt paiknesid suletud väravad
74
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook