28.–29. juulil 2000 toimus Põlvas maanteemuuseumi rajamise seminar . Seda kohtumist loetakse ka muuseumi sünnihetkeks ja ajaarvamise alguseks.
teedeajaloo raamat „Korilasrajast kiirteeni“. Paralleelselt algatas A. Lass 1989. aastal töögrupi Eesti teedeajaloo 1918.–1940. aastate uurimiseks, mille tulemusena valmis asjalik 27-leheküljeline ülevaa - de. Samas jätkus A. Lassi lobitöö võimukoridorides maanteemuu - seumi loomiseks. Esimene katse maanteemuuseumi rajamiseks Jõelähtmesse 1988. aasta algul anti Harju rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee otsusega Jõelähtme 8-klassilise kooli hooned üle TREV-2-le maanteede muuseumi ja Rebala kaitseala keskuse raja - miseks. Sellega sai ka TREV-2 kohustuse teostada endise Jõe - lähtme pastoraadi hoonete säilitusremont sama aasta septemb - riks. Juba mais 1988 telliti ka ajalooline õiend ja muinsuskaitselised tingimused hoonete restaureerimiseks. Samas jäi rajooni täitev - komitee kultuuriosakonna tegevus Ministrite Nõukogu Rebala kaitseala loomise määruse täitmisel tagasihoidlikuks ning kaitse - režiimi ei suudetud kehtestada. Teaduste Akadeemia Ajaloo Insti - tuudi ekspertiisiotsuses nähti ette Rebala kaitseala vana teedevõrgu säilitamine ning üksikute ajalooliste teelõikude taastamine, vanade teepäraldiste, piirikivide, piiripeenarde, kiviaedade jms eksponeeri - mine. Ette oli nähtud ka Jõelähtme postijaamas posti- ja postijaa - made muuseumi rajamine. Aastatel 1989–1990 valmistati ette restaureerimisprojekt A. Lassi planeeritud muuseumi ehituse kava teostamiseks. Omandireformi käigus tagastati Harju maakonna - valitsuse määrusega 1990. aastal endised Jõelähtme pastoraadi hooned kogudusele ja nii jäi maanteemuuseum Põhja-Eestis siiski loomata. Sihikindlus viib sihile Alates 1990. aastast kuni surmani jätkas Aadu Lass tööd Maantee - ametis peadirektori abina, tegeledes maanteeseaduse ja teede - majandust korraldavate põhimõtete väljatöötamisega. Maantee - ameti väljaande Teeleht veergudel hakkasid samal ajal ilmuma ka tema koostatud maanteede ajaloo ülevaated, sh tema toimetatud rubriik „Veidi ajalugu“. Samal ajal hoogustas ta ka tööd maantee - muuseumi rajamiseks. Koolipõlves omandatud teadmised soome keelest kulusid ära juba 1970. aastatel, kui toimus insener Lassi esimene tööalane lähetus vennasrahva maale. Nüüd kulusid keeleoskus ja kontaktid ära ka
Varbuse postijaama peahoone maanteemuuseumi esimestel tegevusaastatel. Postijaam valmis maakonnalinnu Tartut ja Võrut ühendavale postiteele 1863. aastal. 1931. aastal postijaam suleti ja hoonestu läks teemeistrite käsutusse. 21. sajandi hakul said hooned endale muuseumifunktsiooni.
Foto: Ain Tavita, 2002
Teedeajaloo teerajajad esti maanteelased tõstatasid juba 1970. aastatel teede - E ajaloo jäädvustamise vajaduse. Üheks suunaks kujunes uurimistegevus ja teiseks kogutud materjalide baasil maanteemuuseumi loomine. Teemeister Väino Einer (1926– 1998) tõstis maanteemuuseumi rajamise mõtte esile oma 1975. aasta kirjutises ajakirjale Autotransport ja Maanteed, mis aga jäeti avaldamata. Kindlasti mõjus hooguandvalt ka teadmine, et 1976. aastal avasid Läti maanteelased oma muuseumi Ogres. Maanteemuuseumi „asutavaks isaks“ võib vaieldamatult lugeda Aadu Lassi (1928–2001). Ta oli pärast 1952. aastal Tallinna Polü - tehnilise Instituudi (TPI, nüüdne Taltech) lõpetamist alates 1953. aastast aastakümneid Eesti teehoiuorganisatsiooni hing, sh üle 33 aasta Maanteede Valitsuse ja selle järeltulijate peainse - ner. Peainsener tagas kompetentsidel põhineva maanteehoiu sisulise töö järjepidevuse. Vahetuvate juhtide jaoks koostas A. Lass ettekannete tekste alates 1950. aastatest, mis muuhulgas kajastasid ka teehoiu ajalugu. Kõnede ja ettekannete koostami - sega sai Lass lisaks inseneriametile külge ka hobiajaloolase pisi - ku ja asus koguma erinevaid maanteede ajalooalaseid kirjalikke materjale, tegi väljakirjutisi oluliste isikute ja sündmuste kohta. Ta oli tihedas kirjavahetuses V. Eineriga ja nad jagasid omavahel leitud arhiiviallikaid. 1988. aastal ilmus Eineri sulest esimene Eesti
77
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook