MAA
Volitatud isikuil koos teedevalitsuste juhtkonnaga tuli võtta arvele kõik tulevasele muuseumile sobivad eksponaadid ning koostada nende loetelu. 2001. aastal võeti Põlva teedevalitsuse koosseisu tööle ka kaks esimest palgalist muuseumitöötajat (muuseumi organisaator Marge Rennit ja majandusspetsialist Peeter Uibo) ja sõlmiti eelkokkulepped veel kahe inimese ( Peeter Koskel ja Rain Rikas ) tööle asumiseks 2002. aastal. Need töötajad asusid tutvuma maanteemuuseumi tööga ja osalesid 2001. aasta novembris Eesti Põllumajandusmuuseumis toimunud muuseumivolinike ja teede - valitsuste masinaremondi meistrite seminaril, kus selgitati muu - seumi tarbeks masinate restaureerimise põhimõtteid. 2001. aasta suvel (juulis-augustis) toimus koostöös teedevalitsuste muuseumivolinikega suuremate ja olulisemate museaalide esmane valik. Seejärel käis M. Rennit koos masinate ekspertidega Raimo Undi juhtimisel ringreisil mööda teedevalitsusi ja vaadati üle paku - tavad masinad ja seadmed ning tehti eelvalikud. 24. augustil 2001 toimus maanteemuuseumi nõukogu koosolek Varbusel, kus M. Rennit andis ülevaate kogumistöö käigust. Samuti leiti olevat vajalik muuta tallihoone ruumilahenduse kava leidmaks 2 ruumi sööklale. Nähti ette ka 2002. aastal 1000 m masinahalli ehita - mine üle tee ja väliplatsi rajamine õues eksponeeritavatele masina - tele. 2001. aasta lõpus suri muuseumi loomise vedaja ja hing Aadu Lass. Tema kogutud materjalid jõudsid 2002. aastal Varbusele. Need olid tulevase asutuse jaoks kõrvale pandud nii teedeinseneri kabinetti kui ka selle kõrvalruumidesse. Materjale oli sadade kaustade jagu, vane - mad neist juba II maailmasõja-eelsest ajast, samuti mitu tuhat fotot. Aadu Lassi kogutud materjalid moodustavad maanteemuuseumi kogude tuumiku. Nende hulgas on näiteks erinevad protokollid, pro - jektid, aruanded, operatiivstaapide tegevust kajastavad doku - mendid, teede remonditööde projektid ja arvestusraamatud, piirkon - dade kaardid jne. 2002. aasta algusest oli muuseumi tööpere juba kolmeliikmeline, peatselt neljaliikmeline ja asus tööle Varbusel, eelmisel aastal renoveeritud postijaama peahoone mansardkorrusel. Algas kogude arvelevõtt ja restaureerimine. 1. novembrist 2002 moodustati Kagu Teedevalitsus ja selle koos - seisus esmakordselt Eesti Maanteemuuseumi osakond. Sellega oli muuseum saanud ka organisatsioonilise vormi, käis süstemaatiline töö kogudega ja näituste ettevalmistamisega ehk võib öelda, et muuseum oli loodud. Esimese püsinäituse avamiseni läks veel kolm aastat. Edasisteks olulisteks verstapostideks muuseumi arenguteel võib lugeda 2010. aastal valminud vabaõhuekspositsiooni „Teeaeg!“ valimist ja 2019. aastal ehitatud uut masinahalli. Plaane ja teoks tegemist väärivaid mõtteid jätkub muuseumis kindlasti ka järgne - vaks veerandsajaks.
Käes on teeaeg! 2010. aasta suvel avatud väliekspositsiooni Teeaeg on sisenenud „ “ esimesed külalised.
Vastavalt seminaril otsustatule kinnitas Maanteeameti peadirektor 17. novembril 2000 oma käskkirjaga muuseumi nõukogu koos - seisu: esimees – Peeter Škepast (Maanteeameti peadirektori asetäitja), sekretär – Agu Sirk (Põlva Teedevalitsuse maantee - muuseumi nõunik), liikmed: Elmo Uibo (Põlva Teedevalitsuse juha - taja), Enno Vahter (Maanteeameti haldusosakonna spetsialist), Aadu Lass (Maanteeameti peadirektori abi), Tõnu Kibena (Võru Teedevalitsuse esindaja, masinate osa nõustaja), Aldur Aasa (Järva Teedevalituse juhataja, juhatajate nõukogu esindaja), Marge Rennit (Tartu 19. sajandi linnakodaniku muuseumi juhataja), Enn Küng, (Rahvusarhiivi osakonnajuhataja), Juhan Kreem (Tallinna Linna - arhiivi teadur), Aarne Kann (AS Restauraatorprojekt peaarhitekt). Ühtlasi määrati samas käskkirjas ära ka muuseumivolinike ja teedevalitsuste muuseumitöö-alased ülesanded. Kõigil teedevalit - sustel (v.a Põlva) tuli määrata volitatud isik muuseumialaseks tööks, kelle nimi teatati Maanteeametile hiljemalt 15. detsembriks 2000.
80
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook