Ain Alvela , Teejuhi kaasautor
kuks osutuda. Nutika lennunduse arendamine võiks olla märksõna, millega tulevikku vaatavalt tegeleme ja millega Eesti võiks rahvus - vaheliselt silma paista.” Ta annab endale aru, et mastaapseid ja suuri investeeringuid nõud - vaid projekte pole Eestis ressursinappuse ja riigi väiksuse tõttu võimalik ette võtta, ent tarkade ja uuendusmeelsete lahendustega võiksime maailmas tuntust koguda küll. Seda enam, et Eesti õhu - ruum on varustatud eeskujuliku taristu ja kvaliteetsete teenustega, siin töötavad tipptasemel spetsialistid ja ka üldine infotehnoloogi - line tase on väga hea. Akadeemia peab kaasas käima lennunduse arenguga Lisaks õppetööle on lennuakadeemia sertifitseeritud mitmesuguste valdkondade tegevustes. Nii saab akadeemia ka väljaspool õppe - kavasid pakkuda erialast koolitust pilootidele, inseneridele, hooldus - tehnikutele jt spetsialistidele. Kõige värskemad sertifikaadid puudu - tavadki mehitamata lennundust ja näiteks droonipilootide väljaõpet, kuna nõudlus selles vallas üha kasvab. Kooli bakalaureuseõppe õppekavad aga katavad kogu lennundusvaldkonna spetsialistide vajaduse, alates pilootidest ja lõpetades lennujuhtide ning teiste maapealsete teenuste osutajatega. Koit Kaskel kinnitab, et ka õppe - kavad muutuvad ajas, põhiline sisend lennuakadeemiale tuleb valdkonnas tegutsevate ettevõtete esindajatelt, aga ka Transpordi - ametist ning Haridus- ja Teadusministeeriumist. „Piloodi õppekava on olnud läbi aegade lennuakadeemia tugisam - mas. Riiklikul tasemel piloodikoolitus sai alguse Nõo gümnaasiumi baasil, hiljem kolis see Tartu Lennukolledžisse ja on nüüd lennuaka - deemias kesksel kohal,” kirjeldab Kaskel. „Aga selleks, et lennukitel oleks võimalik lennata ja pilootidel neid juhtida, on vaja palju teisi ettevõtteid ja teenistusi, kes lendamist maa pealt toetavad. Need on spetsialistid, kes korraldavad ja juhivad lennuliiklust, insenerid, kes ehitavad lennumasinaid ja tehnikud, kes neid hooldavad. Lisaks raadionavigatsioon, seire- ja sidesüsteemid, IT ja kõik muud
Eelmise aasta lõpupäevil kinnitati teiseks ametiajaks Eesti Lennuakadeemia rektoriks Koit Kaskel , kes soovib järgmise viieaastase ametiaja vältel rahvusvaheliste suhete edendamisele ning suurepäraste töötajate hoidmisele. oit Kaskel ütleb, et tema rektori kohale tagasi valimine aitab K keskenduda lennuakadeemia õppekvaliteedi parandamisele, lennuakadeemiale tagada stabiilse arengu, sest kool on viimase viie aasta jooksul läbinud küllaltki kiire ja mahuka arengu ning on oluline valitud suunda hoida. „Hariduses võtab aastaid, enne kui midagi ka muutuma hakkab. Lisaks vajavad kolleegid kindlustunnet, et planeeritud tegevused jõuaks ellu viia,” räägib ta. Rektori igapäevast tööd iseloomustades ütleb Kaskel, et lennundus - tegevuses osalemist see ei paku, küll on ta ametikoha tõttu lennu - akadeemia struktuuri integreeritud lennundusorganisatsioonide üld- ja tegevjuht. Nende seas on ka hiljuti lisandunud mehitamata lennunduse käitamise ja piloodikoolituse organisatsioonid. Akadee - mia koosseisus olevatele lennundusorganisatsioonidele tuleb tagada vajalikud töötingimused, raha ja personal. See kõik lisandub koolijuhi tööle. Lennuakadeemias õpetatakse ja tehakse teadust Lennuakadeemia annab kõrgharidust kõigis peamistes lennunduse distsipliinides ning panustab ka teadus- ja arendustegevusse. Uute tehnoloogiate juurutamisel lahenduste leidmiseks tehakse koostööd sektori ettevõtetega, fookusega mehitamata lennundusel, aga ka mujal. Õppetöö on kombineeritud teadus- ja arendustegevu - sega. Mitmed projektid seostuvad lennunduse digitaliseerimise ja auto - matiseerimisega. Lisaks tuleb lahendada regulatiivseid küsimusi, teha uuringuid ja analüüse ning osaleda lennunduse arengut toe - tava kompetentsikeskusena. „Kui mehitamata õhusõidukeid õnnestub õhuruumis ohutult kombi - neerida mehitatud lennuvahenditega, samas maandada ka nende ilmumisega kaasnevad sotsiaalsed pinged, siis võib uuslennundus edaspidi pakkuda vägagi tõhusaid lahendusi praktiliselt kõikjal – näiteks meditsiinitranspordis, põllumajanduses, sisejulgeolekus või kaitseväes,” arutleb Koit Kaskel. „See eeldab õhusõidukite maapeal - sete teenuste ja lennuliikluskorralduse integreerimist viisil, kuidas seda pole varem kunagi tehtud, aga võiks ühiskonnale vägagi kasuli -
„Lennunduses peab valitsema kord. Arengu sellises keerulises valdkonnas suudavad tagada vaid laialdaste erialaste teadmistega ja üldpädevustega inimesed.” Koit Kaskel
55 87
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook