HEA TEADA Eesti Lennuakadeemia õppekavad 2025 Rakendusliku kõrghariduse õppekavad Ÿ Lennunduse info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia (lennundustehnika, lõpetajad saavad insenerikutse) Ÿ Õhusõiduki ehitus ja hooldus (lennundustehnika, lõpetajad saavad insenerikutse)
seonduvad tööd ja abitegevused. Kõik need õppesuunad on meil akadeemias olemas.”
Suurt arengupotentsiaali näeb Koit Kaskel mehitamata lennun - duses. Liigume sinnapoole, et piloodita lennukid hakkavad ühis - konda teenindama, sh lendama ka kaupa või inimesi vedavad õhu - sõidukid. Nii on see temaatika jõuliselt lisandumas ka lennu - akadeemia õppekavadesse, sest vajadus kaugpilootide järele üha suureneb. Lennuakadeemia pakkus eelmisel aastal droonipiloodi koolitust ligi 200 inimesele, umbes pooled neist olid kaitseväega seotud. Piloodiõpe on lennuakadeemia tugisammas Piloodi tasemeõpe vältab lennuakadeemias neli aastat. Viimastel aastatel on lennuakadeemia võtnud piloodiõppesse kümmekond tudengit aastas. Kuigi praegu meil oma rahvuslikku lennufirmat pole, ega ole ka teada, mis juhtub nelja aasta pärast, siis ühel või teisel viisil lennundustegevus jätkub, mistõttu akadeemia rektor leiab, et lennundusvaldkonna kõrgharitud spetsialiste, sh piloote, vajab ühiskond ka tulevikus. Tõsi, ega nüüdseks tegevuse lõpetanud Nordica ja Xfly ei olnud orienteeritud pilootide palkamisele Eestist, samas siinmail koolituse saanud piloodid on aastaid leidnud rakendust lennukompaniides üle maailma. Sestap ei seo ka Kaskel lennuakadeemia piloodiõpet ühe ettevõtte tegevuse ja olemasoluga, vaid kogu lennundussektori vajadustega. Et tagada sektori mehitatus kõrgtasemel spetsialisti - dega, peab tema hinnangul olema järelkasv stabiilne. „Riigiasutused ja osaliselt ka eraettevõtted nõuavad kõrgharidusega lennundusspetsialiste. Kõrghariduseta pole lihtsalt võimalik teatud n-ö kõrgema lisandväärtusega ameteid pidada,” iseloomustab Kaskel. „Lennunduses peab valitsema kord, seal opereerimine peab alluma reeglistikule ja vaid laialdaste erialaste teadmistega ning üldpädevustega inimesed suudavad seda vajalikul tasemel tagada.”
Ÿ Lennuliiklusteenused Ÿ Õhusõiduki juhtimine Ÿ Lennunduskorraldus
Ÿ Kommertslennunduse juhtimine (inglise keeles) Ÿ Ärilise lennutranspordi piloot (inglise keeles) Ÿ Võimalus on osaleda ka mikrokraadiõppes, kus õpe koosneb mitmest erinevast õppeainest, aga tegemist pole taseme - õppega Ÿ Lennuakadeemia pakub ka laia valikut täienduskoolitusi, mille kohta saab lähemat infot kooli kodulehelt.
Allikas: www.lennuakadeemia.ee
miks mitte ka väljatöötamise või disaini) ettevõtluse Eestisse tule - kule.
„Oleme akadeemia fookusvaldkonnaks võtnud just uued tehnoloo - giad lennunduses ehk uuslennunduse. See on mehitamata lennun - duses ja selle toimimist võimaldava keskkonna arendamises kaasalöömine,” iseloomustab Kaskel. „Kasutame selleks enda päde - vusi ja kaasame väljastpoolt akadeemiat kompetentsi, et pakkuda kvaliteetset lennundusõpet. Oleme väga orienteeritud partnerlusele ja peame koostööd õppekvaliteedi tagamisel oluliseks. Loome ka järjest uusi täiendusõppe võimalusi, sh korraldame digitaalseid kursuseid.” Selles, et inseneritöö on lennuakadeemias kõrgel järjel, annab tunnistust ka asjaolu, et Eesti Inseneride Liit valis 2024. aasta pari - maks inseneriks Eesti Lennuakadeemia simulatsiooni- ja eksperi - mentaaltehnoloogiate nooremteaduri Siim Heeringu , kes täiendab ennast Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi doktoriõppes ning on ettevõtluses tegev innovaatiliste tehnoloogiate arendamisega mehitamata õhusõidukite valdkonnas. Edu on saavutanud ka lennuakadeemia tudengid, kes õppejõudude juhendamisel saavutasid 2024. aasta suvel Suurbritannias toimu - nud globaalsel autonoomsete pakidroonide võistlusel IMechE UAS Challange kolmanda koha.
Uued erialad seonduvad mehitamata lennundusega
Kui veel mõned aastad tagasi oli kriitiline vajadus lennujuhtide järele, siis praegu on neid ametis piisavalt ja nõudlus pole enam nii suur. Samas järelkasvu peab lennuakadeemia neile ikkagi tagama, lisaks eeldab tulevikulennundus n-ö laiema profiiliga lennujuhtimis - korralduse spetsialiste. Seda silmas pidades on ka õppekavu mõne - võrra muudetud, et paremini ühiskonna vajadusi rahuldada. Rektori sõnul pööratakse akadeemias üha rohkem tähelepanu ka inseneriõppele ja tehnikavaldkonnas hariduse andmisele. Aktiivselt osaletakse riiklikus inseneriakadeemia programmis, kus rõhk on inseneeria populariseerimisel ja noorteni viimisel. Koit Kaskeli hin - nangul annab tasemel inseneriharidus hoogu juurde uute tehno - loogiate kohalikule arengule, aga ka info- ja kommunikatsiooni - tehnoloogia, küberturbe, õhusõidukite hoolduse ja remondi (ning
55 89
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook