„Koroona ajal olid füüsilised kohtumised võimatud, aga mõtted ja ideed liikusid ikka. Nii juhtuski, et 2022. aasta aprillis saime veebi teel kokku – osalesid kaheksa ettevõtte esindajad ning otsustasime, et see rong on tarvis liikuma panna,” meenutab Argo Sildvee EMI saamislugu. „Alguses seadsime eesmärgiks käia üheskoos mööda maailma ja ennast tutvustada, et üldse aru saada, mis turul toimub. Praeguseks on EMI-st saanud elujõuline organisatsioon, mis koon - dab 22 ettevõtet, sh seitse neist olid alguse juures.” Need ettevõtted on seotud laevade sisustuse tootmise, aga ka sise - arhitektuuri ja inseneeriaga. Näiteks reisilaevade kajutite, restora - nide, poodide, koridoride ja muude avalike alade projekteerimine ja sinna sisustuse tootmine. See on olnud läbi aegade Eesti ettevõtete kõige tugevam külg ja on seda siiamaani. EMI eesmärk on algusest peale olnud, et Eesti ettevõtted saaksid osa üleilmsest miljardite eurodeni küündivast laevaehituse ja laevade ümberehituse turust. Selleks oli aga kõigepealt vaja luua kontaktid rahvusvaheliselt oluliste laevaomanike ja -ehitajatega. Lepiti kokku, et maailmaturneele, näiteks messidele, ei sõida enam iga ettevõtte esindaja eraldi, vaid seda teeb Sildvee, kaasas piltlikult öeldes portfellitäis infot kõigi Eestis tegutsevate merendusvald - konna firmade kohta, et neid piiri taga n-ö turule lükata. Firmad tegutsevad enamasti nii merel kui maal Selline rahvusvaheline müügitöö tuli Sildveel hästi välja, sest siinsete firmade uste taha hakkas järjest tekkima kliente erinevate tellimuste ja lepingupakkumistega. „See oli kujundlikult väljendudes kommuuni loomine – kommunikat - sioon laia maailma, mida Eestist on saada. See võimaldas meie ette - võtetel liikuda n-ö kolmekordse allhankija rollist otsese allhanke - tööde teostaja rolli,” räägib ta. „Kui merenduses sellesse valdkonda juba kord sisse saad ja sind usaldatakse, kindlustab see ettevõttele stabiilsema sissetuleku ja iga tellimuse saamiseks ei käi meeletu võitlus.” Kui räägime, et EMI-sse koondunud ettevõtted on keskendunud laevaehitusele, siis tegelikult tähendab see seda, et pool e tootmis- ja müügimahust moodusta vad neil siiski ka analoogsetes valdkonda - des n-ö maismaa jaoks tehtavad tööd. Sest kui sa tuled hästi toime laeva restorani projekteerimisega, siis ilmselgelt ei valmista sulle raskusi ka maismaa söögikoha sisekujundus valmis teha. Tehastes eraldi tootmisliini mere- ja maainventari valmistamiseks ei ole, see on pigem munade erinevates korvides hoidmise taktika. Samas tuleb tunnistada – merendussektorile tehtavad tööd on üld - juhul kallimad. Esiteks sellepärast, et merenduses tuleb järgida teatud regulatsioone, mida maa peal ei ole või on need leebemad. Näiteks need, mis puudutavad tuleohutust jms. Teiseks võib laeva - restorani mööbli konstrueerimine mõneti erineda maarestorani omast kasvõi selle poolest, et merel eeldatakse suuremat vastu - pidavust. Erinevusena toob Argo Sildvee välja ka asjaolu, et meren - duses on äri väga isikupõhine – ettevõtet teatakse selle inimese
Paarkümmend aastat laevaehituses tegev olnud Argo Sildvee astus 2022. aastal Eesti mereriigina rahvusvahelisele areenile tõstmisel järgmise sammu, kui asutas siinsetele laevaehitusettevõtetele üle ilma uusi uksi avava Eesti Merenduse Innovat - sioonikeskuse (EMI). Just suuresti EMI juhtimise eest pälvis ta tänavu jaanuaris Kliimaministeeriumilt tunnustuse kui 2024. aasta Eesti merenduse eestvedaja. rgo Sildvee päris suure huvi merendusvaldkonna vastu A isalt, kes oli omaaegses Kirovi nimelises kalurikolhoosis elupõline meremees ning seilas vanemmehhaanikuna läbi kõik maailma mered. Ka Argo Sildvee vend on meremehe ametit pidanud ja nii võib pidada igati loogiliseks asjade käiguks, et Argogi oli juba oma töömehetee alguses kõikvõimalikest merendusega seotud teemadest ümbritsetud. Otseselt merd ta küll ei sõida, ent puutub iga päev kokku laevade ja nende ehitamisega. Aastal 2004 siirdus ta õpingute kõrvalt tööle toona Keilas laevauste tootmisele spetsialiseerunud Saajose tehasesse. Alguses tasku - raha teenimisena mõeldud tööst sai Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengile peagi praktikakoht ning edasi juba töökoht Saajose müügiinsenerina. Peagi tõusis Argo Sildvee Saajose tehase müügi - juhi kohale, vundament laevaehituses sai laotud ning edasine on juba, nagu öeldakse, ajalugu. 2008. aastal liikus Argo Sildvee Saajosest lahku löönud ühe oma - niku, Rootsi juurtega ettevõtte TNF Inexa, müügimeeskonna juhiks. Hiinas ja hiljem ka Lõuna-Koreas tehast omanud Inexa tegevusest moodustas siis ja moodustab ka praegu lõviosa suurte kruiisilaeva - de uste ja muu sisustuse tootmine. Nüüdseks on Sildvee juba 21 aastat tegelenud laevade sisustustoodetele turu leidmisega. Keskuse asutamiseks eluline vajadus Seda valdkonda läbi ja lõhki tundes tekkis koroonapandeemia ajal mõte asutada organisatsioon, mis koondaks Eestis laevandus - sektorile üle maailma seadmeid, varustust ja sisseseadet tootvaid ettevõtteid. Nii sündis 2022. aastal Eesti Merenduse Innovatsiooni - keskus, mida praegu haldab ettevõte nimega OÜ Galaneia. Ise märgib Sildvee, et keskuse asutamise tingis eluline vajadus, sest rahvusvahelisel turul tuntud laevaehitajad ei pööranud Eestile ja siinsetele tegijatele erilist tähelepanu. Kurdeti, et tootjad tegutsevad igaüks omaette, vahendajaid on palju ja asjaajamine ning õigete inimeste leidmine muutis kogu protsessi ülemäära keeruliseks. Samas teadis Sildvee, et firmad, kes on suutelised üleilmses laeva - ehituses kaasa lööma, on siinmail olemas, lihtsalt suurtellijad ei leia neid üles.
9
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook