Ain Alvela , Teejuhi kaasautor
Nii alustati 2018. aastal kaitselennunduse reguleerimiseks vaja - liku nõuete raamistiku loomisega, mille kaitseminister kehtestas 2019. aastal Eesti kaitseväe lennundusmäärustikuna. Loodud regu - latsioon kehtis esialgu ainult kaitseväele ning seoses sellega muu - deti 2023. aastal täiendatud regulatsioon kaitselennundusmäärus - tikuks, mis kehtib praegu üle kogu Kaitseministeeriumi valitsemis - ala. Seoses kaitselennunduse nõuete kogumi loomisega tekkis kohe ka vajadus luua lennundusjärelevalve. Alustati õhuväe koosseisus oleva järelevalveüksuse loomise ettevalmistamist. 2020. aasta oktoobris kinnitas kaitsevägi kaitselennunduse järele - valveteenistuse (KLJT) ametijuhendid ja teenistuse põhimääruse. Ametlik KLJT asutamise kuupäev on 1. oktoober 2020. Järgmine aasta möödus uue teenistuse ülesannete defineerimise ja nende täitmiseks vajalike protseduuride ning ressursside korral - damise tähe all. 2022. aastal mehitati KLJT neli ametikohta sobivate spetsialistidega, kes läbisid ülesannete täitmiseks vajalikud kooli - tused. Lisaks pandi paika ja dokumenteeriti tegevuste kord. Kaitse - lennundusmäärustikust tulenevaid ülesandeid hakkas KLJT täitma 2023. aastal, mida seni oli tehtud piiratud kujul. Järelevalvele kaitseväe otsene käsuliin ei kohaldu KLJT positsioon kaitseväe struktuuris erineb teistest üksustest selle poolest, et KLJT enda järelevalvele ei kohaldu käsuõigus. Lahti - seletatult tähendab see seda, et kaitselennunduse järelevalve - teenistuse ülem ei allu aruandluse mõttes käsuliini mööda mitte õhuväe ülemale, vaid ta võib oma otsustes pöörduda otse kaitseväe juhataja või kaitseministri poole. Järelevalvet KLJT tegevuse üle aga teebki vaid Kaitseministeerium.
Kaitselennunduse järelevalveteenistus (ingl Military Aviation Authority ) loodi Eesti õhuväe koosseisu 2020. aastal, mil oli saanud selgeks, et ka sõjalisel eesmärgil Eesti õhuruumis toimuv lennutegevus ja kõik sellega seonduv vajab regulaarset nõuetele vastavuse kontrolli. aljud ilmselt mäletavad 2018. aasta 7. augustil juhtunud P ning avalikkuses suurt furoori tekitanud intsidenti, mil His - paania hävituslennuki Eurofighter piloot tulistas õppuste käigus Otepää lähistel eksikombel välja õhk-õhk tüüpi lahinguraketi. Väljatulistatud rakett või selle jäänused jäid leidmata, uurimine tuvastas, et tegemist oli ühest küljest inimliku eksimuse, teisalt piloodi mitme ohutusnõude täitmata jätmisega. Suuresti just selle juhtumi ajel sai selgeks, et NATO liitlaste relvasta - tud õhuturve ja üldse kogu Eesti õhuruumis toimuv militaarlennun - dus vajab eraldi tähelepanu ja pidevat kontrolli. Senini oli Trans - pordiameti halduses olevate üksuste kaudu olemas küll kontrolli - mehhanism tsiviillennunduse üle, aga militaarlennunduses toimu - sid asjad ülesande- ja vajaduspõhiselt, ilma, et neil tegevustel hoiaks silma peal spetsiaalne järelevalveüksus.
Liitlaste hävitajad teevad Eesti kohal regulaarselt patrull-lende.
Kui NATO lennukid siirduvad ühest NATO liikmesriigist teise õhuturvet teostama, liiguvad nad ühest kontrollitud kesk- konnast teise ega vaja topeltkontrolli.
55 91
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook