ÕHK
Selline positsioon on vajalik sõltumatuse tagamiseks, kuna KLJT peamiste ülesannete hulka kuulub järelevalve Eesti õhuruumis toimuva militaarse iseloomuga lennutegevuse üle, samuti sõjalise otstarbega nii mehitatud kui ka mehitamata lennuvahendite tehni - lise seisukorra ja selleks otstarbeks ette nähtud militaartaristu kontrollimine. Järelevalve sisu on lühidalt iseloomustades tegevus - te ja tehnika ohutuse ning kvaliteedi tagamine, samuti nende tegevuste käigus kehtestatud regulatsioonidest kinnipidamine. KLJT järelevalve laieneb eranditeta kogu Kaitseministeeriumi valitsemisalale, kõigile, kes on seotud lennundusega, olgu selleks siis maavägi, merevägi, õhuvägi või mõni muu struktuuriüksus. Nagu öeldud, kuulub KLJT koosseisu neli teenistujat: teenistuse ülem, lennutegevuse inspektor, lennutehnika inspektor ja taristu inspektor. Ametikohtadel on tegevväelased, kõik neli teenistujat on ohvitserid. Lähitulevikus on seoses ülesannete mahu kasvuga ette näha teenistuse laienemist. Ülevaade kõigist, kes militaarotstarbel lendavad Õhuväe põhimääruse alusel on teenistuse peamine ülesanne regu - leeritud ja ohutu kaitselennunduse tagamine. Et seda tagada, kuulub lahutamatult KLJT tegevuse hulka järelevalve kaitselennundust reguleerivate nõuete täitmise üle Kaitseministeeriumi valitsemis - alas, sõltumata väeliigist. Olulise osa tegevusest moodustab õhusõiduki tootja- ja hooldusorganisatsiooni, õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni, koolitaja, lennuvälja käitaja, kaitselennunduses osaleva personali ja rajatiste vastavuse kontroll seadusega sätestatud nõuetele. See on küllaltki suur ja vas - tutusrikas ülesanne, samas ei tähenda vastavuse või lennukõlbu - likkuse hindamine seda, et KLJT peaks üksipulgi üle kontrollima iga NATO sõjalennuki, mis Eestisse missioonile saabub. Asi on selles, et ka teistes NATO riikides on samaväärsed sertifitseeritud lennundus - järelevalve teenistused olemas, see töö on seal juba tehtud ja eraldi kontrollimine pole vajalik. Eesti KLJT sai NATO pädevustunnustuse sertifikaadi möödunud aastal, millele eelnes NATO komisjoni põhja - lik audit ning vastavushindamine. Seega – kui NATO lennuvahendid siirduvad ühest NATO liikmesriigist teise õhuturvet teostama, liigu - vad nad ühest kontrollitud keskkonnast teise ega vaja sealjuures topeltkontrolli.
Lisaks osaleb KLJT oma tegevusvaldkonda puudutavate õigus - aktide väljatöötamises ning peab kaitselennunduse õhusõidukite registrit. Viimane koosneb mehitatud ja mehitamata õhusõidukite registrist. KLJT pädevusse kuulub ka lennukõlblikkuse sertifikaatide, lubade, pädevuste väljastamine ja kooskõlastamine, teiste riikide ja pädevate asutuste sertifikaatide tunnustamine, lennuõnnetuste või intsidentide uurimiskomisjonis osalemine ja muud valdkonda puudutavad ülesanded. KLJT-l puudub otsene kontakt õhus toimuvaga, seda juhivad tsiviil - lennunduse poolelt Lennujuhtimisteeninduse AS-i lennujuhid ja militaarlennunduse osas kaitseväe õhuoperatsioonide juhtimiskes - kuse sihitajad. See toimub nende kahe üksuse koostöös ja selles pole Transpordiameti lennundusteenistusel ega kaitselennunduse järelevalveteenistusel kuigi suurt rolli. Kui sõjalennukid läbivad tsiviil - õhuruumi ega ole parasjagu kaitseväelise missiooni täitmisel, juhi - vad neid ja varustavad infoga tsiviillennujuhid. Kontrolli teostaja peab olema sõltumatu Veerand sajandit lennunduses tegutsenud kaitselennunduse järelevalveteenistuse ülem, endine sõjaväepiloot major Lauri Leet , osales ühe eksperdina kogu KLJT loomist ettevalmistavas prot - sessis ja selleks vajaminevate seadusandlike regulatsioonide väljatöötamises. Selle eest pälvis ta 2021. aasta detsembris Kaitse - ministeeriumi kuldrinnamärgi. Majori auastmesse oli ta tõusnud sama aasta alguses. Varem on eriala poolest piloodiharidusega Leet lennanud õppeotstarbeliste reaktiivhävitajatega ning olnud tegev transpordilennunduses. Ta ei oska praegu hinnata, kas juhtum Hispaania hävitaja raketiga oleks olemata jäänud, kui kaitselennunduse järelevalveteenistus oleks juba toona olemas olnud. „Aga kindlasti olnuks rohkem võimalusi, et intsidenti vältida,” ütleb Leet. „Praegu korrata sellist juhtumit, arvestades kaitselennunduses kehtivat regulatsiooni, oleks raske. Igatahes, risk on viidud madala - male, aga sada protsenti pole sellised juhtumid kunagi välditavad, sest inimfaktor jääb, olgu regulatsioon ja järelevalve kui head tahes.” Lauri Leet märgib, et KLJT puhul on eriti oluline sõltumatus, mistõttu teenistusele ei kohaldu järelevalve teostamisel kaitseväe üldine käsuõigus. Nii peab ta oma tegevuse kohta aru andma kaitseminist - rile, kes lahendab vajadusel ka erimeelsused KLJT ja kontrollitava üksuse vahel. Oma teostatud audititest annab KLJT ülem aru kaitseväe juhatajale ja Kaitseministeeriumile, aga KLJT-d ennast auditeerib Kaitseministeerium. „Kaitseväe sees ei ütle tõenäoliselt keegi Kaitselennunduse järele - valveteenistusele, et me ei täida teie ettekirjutusi. Aga seda võib juhtuda kaitseväest väljaspool. KLJT jurisdiktsiooni alla käib ka järelevalve näiteks Välisluureameti ja Kaitseliidu üle. Neid ametkondi aga kaitsevägi ei kontrolli,” kirjeldab Lauri Leet oma teenistuse ja kaitseministri alluvuse vahekorda. „Kui selliste ametkondadega tekivad erimeelsused, siis võib juhtuda, et olukorda peab lahendama
Õhuväe põhimääruse alusel on teenistuse peamine ülesanne reguleeritud ja ohutu kaitse- lennunduse tagamine.
92
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook