Major Leeti sõnul moodustab järelevalveteenistuse igapäevatöös kõige suurema osa pädevuse ja tehniliste nõuete üle järelevalve tegemine.
Lõviosa tööst moodustavad rutiinsed tegevused KLJT personali värbamise sõel on üsna tihe, teenistusse saamisest ei piisa pelgalt näiteks Eesti Lennuakadeemia diplomist, vaid vaja on ka põhjalikku praktilist kogemust oma valdkonnas. Peale selle on kõik KLJT teenistujad muu hulgas läbinud lennundusaudiitori kooli - tuse ning kõik kolm inspektorit on eraldi vastavalt oma valdkonnale läbinud spetsiaalsete kursuste programmi ja saanud oma erialal töötamiseks nõutavad pädevustunnistused. Major Leeti sõnul moodustab järelevalveteenistuse igapäevatöös kõige suurema osa pädevuse ja tehniliste nõuete üle järelevalve tegemine. „Kaitseväel on palju mehitamata õhusõidukeid, minu juhitud teenis - tus on seadnud sisse nõude, et kõik droonioperaatorid peavad ole - ma läbinud koolituse ja nad peavad vastama standardile,” selgitab Lauri Leet. „Maht on suur ja nii tuleb iga päev tegeleda drooni - pilootide koolituse teemadega. Teine suur asi, millega KLJT tegeleb, on kaitseväe lennukitega seotud lennundustehnilistest nüanssidest kerkivate küsimuste lahendamine. Kolmas valdkond seondub Ämari lennuväljaga, kus toimub suures mahus lennutegevus – transpordi - lennukid, kopterid, hävitajad. Lisaks igapäevane nõustamistege - vus.” Muu hulgas teeb KLJT järelevalvet Eestis toodetud ja sõjalisel otstarbel kasutatavatele droonidele, kui need tulevad mõne kaitse - väeüksuse käsutusse. Praegu käib jutt ettevõttes Threod Systems toodetud mehitamata lennumasinatest, aga eks neid võib edaspidi tulla ka mujalt. Kui kaitsevägi mõne sellise ostab, peab KLJT auto - maatselt tuvastama selle drooni lennukõlbulikkuse. „Me teeme droonidele vastavushindamise. Ehk meid huvitab, kas kaitseväele soetatav droon on vastavuses militaarnõuetega. Selline lennuvahend peab vastama kindlatele standarditele,” selgitab Leet. „Anname oma tagasiside Kaitseinvesteeringute Keskusele. See tähendab, et iga pakkumine, mille nad saavad, tuleb KLJT lauale ja peame veenduma, et asjad, mida tahetakse osta, läbivad hiljem ka positiivse lennukõlblikkuse hindamise.”
Foto: erakogu
Kaitselennunduse järelevalveteenistuse ülem major Lauri Leet.
asuma kaitseminister. Loodan, et selline asi kunagi teoks ei saa, aga see võimalus on juriidiliselt sätestatud.”
Ta toob siinkohal välja olulise aspekti, mida kaitselennunduse olemuse kontekstis on vaja mõista. Nimelt, vastavalt riigikaitselise olukorra tekkele ja sellest tulenevale vajadusele on militaar - lennundusel üks oluline eri nev us tsiviillennundusega – kaitse - lennunduse piloot või kaitselennunduses osalev isik peab täitma, kui seda riigikaitse vajadus nõuab, oma ülesandeid ka siis, kui tsiviil - regulatsioon selle juba välistaks. Ehk et, lendavad kõik piloodid, kes vähegi suudavad, töötavad kõik isikud, kes vähegi on võimelised ja missioonile lähevad kõik lennuvahendid, mis õhus püsivad, olgu nad nii augulised kui tahes. Sellises olukorras otsustab vajaduspõhiselt riigikaitse huvidest lähtuvalt kaitseväe juhataja või õhuväe ülem oma edasised sam - mud ning järelevalveteenistuse rolli ei ole enam selles pildis. „Kuid selline erisus tekib ainult juhul, kui tegemist on riigikaitselise vajadusega,” selgitab Leet. „Tavaolukorras võib paralleeli tuua rahu - ajaga – kaitselennundus on täpselt samaväärselt reguleeritud kui seda on tsiviillennundus ning lennundusjärelevalves erandeid meil ei ole.”
55 93
TEEJUHT / NR 1 3
Powered by FlippingBook