Fotod: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Koostöös Maa-ametiga tegi MKM katsetamiseks 3D versiooni piirangupindadest ja seda saab . 3D kaksikus kuvada
Maa-ametil on olemas põhjalik lennundusandmete , kaardirakendus kuid seal on info ainult 2Ds.
Rail Balticu Ülemiste terminal koos hoonestusala piirangutega.
Lisaks on võimalus 3D kaksikus ka oma BIM-mudeleid üles laadida ja visuaalselt hinnata nende sobivust ja vastavust piirangutele. Üles laaditud mudeleid saab jagada teistega. Pildil on Mustamäe Riigigümnaasiumi mudel 3D kaksikus näha koos tehnovöönditega.
Selle aasta veebruaris lisandus võimalus planeeringute kuvamiseks uuest planeeringute andmekogust (PLANK). Hoonestusala kuvatakse samuti 3Ds ning teise värviga, läbipaistvalt. Siin on näide Ülemiste piirkonnast ja Rail Balticu jaamast.
Ülemiste raudteeülesõidu kohal on hooned n-ö üsna piiri peal. 3D kaksikus näeb nii olemasolevaid kui ka tulevasi hooneid. Sellel pildil on näiteks helesinisemad hooned saanud ehitusloa, kuid ei ole veel välja ehitatud (seisund: püstitamisel).
„Näiteks ARSi hoone juures on kinnisvara n-ö lõplik – hooned on surutud kahe raudtee vahele, kinnisvara laienemine maapinnal on piiratud ja sellepärast tahab see kant kangesti tõusta kõrgemale,” kirjeldab Markus Kaasik olukorda. „Probleeme on ka lennuvälja ümb- ruses, näiteks Ülemistes. Seal on küll päris kõrged hooned, eks see olegi ilmselt selle tõttu, et keegi risti lennuradadega ju lennuväljale ei lenda.” Linnaruumi nn tihendamise puhul hakkab Kaasiku sõnul järjest roh- kem rolli mängima ka rohepöörde põhimõtete järgimine – peame ennast järjest rohkem kokku tõmbama, mitte laiendama asulaid looduskeskkonna arvel. Loogiline võimalus selle saavutamiseks on ehitada mahukamaid hooneid, mahtu saab aga saavutada enne- kõike kõrgustesse ehitades. Markus Kaasiku pakutud lahendust on ametkondades hakatud juba töösse juurutama. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) digitaalehituse valdkonnajuht Jaan Saar märgib, et MKM katsetab, kuidas lennukoridoridest tulenevaid piiranguid selgemalt visualiseerida. „Selleks oleme need lennukoridorid ehk nn ehituskeelutsoonid tei- nud ruumiliseks ning püüame neid kuvada ka 3D-kaksikus,” tut- vustab Saar plaane. „3D-kaksiku abil on võimalik hinnata planeeritud ehitiste sobivust lennuväljade lähiümbrusse visuaalselt.”
Ta paneb ette, et lennukoridorid ja nendest tulenevad piirangud, sh ka ehitusalased, võiksid olla avalikult kõigile saadaval Maa-ameti piirangute kaardirakenduses. „Kui asi oleks selge, ei tekiks olukordi, kui midagi projekteeritakse valmis ja siis keegi avastab, et nii kõrget hoonet sellesse kohta just sealtkaudu kulgeva lennuliikluse tõttu ikkagi rajada ei saa,” nendib Kaasik. „Kusjuures need piirangud peaksid siis olema ka mõistlikud. Alati saab ju teha kolmekordse ülekattega asju. Loomulikult ei taha keegi, et lennukid majadesse sõidaksid, aga keelud peaksid jääma mõistlikkuse piiresse. Muidu juhtub nagu muinsuskaitsega, et kõik keelatakse ära ja tulemuseks on lagunevad hooned ja selle kinnis- vara hinna langus.” „Õhku, papa, õhku! Õhk ei maksa midagi”¹ Kaasik leiab, et kuna selget sotti pole, siis eks arendajad püüavad teinekord neid piiranguid kas teadlikult rikkuda või siis piire kombata. Sest tõsi on ka see, et mida aeg edasi, seda kitsamaks Tallinn uutele ehitistele jääb ning kui midagi juba ehitama hakatakse, tasub n-ö ruumisäästlikkuse huvides ehitada pigem kõrgustesse kui laiuti. Üks selline tsoon, kuhu arendajad kõrghooneid ehitada tahaks, aga kus just ülelendavad lennukid nende rajamist takistavad, on näiteks Lillekülas hargneva raudtee kahe haru vahele jääv ala Pärnu maan- tee ümbruses.
¹ Viide Eduard Vilde jutustusele „Pisuhänd”.
111
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook