Teejuht kevad 2023

Jaano Martin Ots , Teejuhi kaasaoutor

Tänavu jaanuaris kinnitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) vastloodud Riigilaevastiku peadirektoriks Andres Laasma. Ees- märkidest uuel tippjuhil puudust ei ole. igi 250 eriilmelisest veesõidukist koosnev laevastik tuleb L Andres Laasmal loetud kuude jooksul uude struktuuri koondada, tagada nende korrashoid ja sujuv kasutamine ning töötada välja uuenduskava üleminekuks keskkonnasõbrali- kumatele ning efektiivsematele laevatüüpidele. Veebruaris oli Riigilaevastikus koos peadirektoriga kuus töötajat, aasta lõpuks peab organisatsioonis olema üle 200 inimese. Suurem osa riigi praegustest laevadest on tegelikult erineva suuruse ja otstarbega paadid, kuid on ka töölaevu, mida seni majandati kaheksas eri laevastikus. Riigi veesõidukite toomine samasse organisatsiooni ühtse juhtimise alla peab järgmise 10 aastaga andma 34 miljonit eurot kokkuhoidu, teisalt nõuab kliimaeesmärkide täitmiseks vajalik rohepööre suuri investeerin- guid. Jahtkaptenist laevastikujuhiks Koolipoisina tahtis Pärnust pärit Laasma saada laevakapteniks. Unistuse ellu viimist alustas ta jahtkaptenina ühel Eesti tuntumal purjelaeval Linda. Turiste sõidutades seilas ta läbi Läänemere tähtsamad sadamad, kuid laevajuhiõpingud Leningradi Maka- rovi nimelises kõrgemas merekoolis katkestas Eesti taasise- seisvumine. Laasma lõpetas ärijuhina Tartu Ülikooli ning järg- nesid tippjuhiametid hotellimajanduses ja turvaäris. Viimased 10 aastat on ta juhtinud laevandusettevõtet Kihnu Veeteed. Kui valitsus riigilaevastiku moodustamise heaks kiitis ning MKM sellele juhi leidmiseks konkursi välja kuulutas, Laasma pikalt ei kõhelnud. Ka värbamiskomisjon leidis, et TalTechi Mereaka- deemias mehitamata reisilaevade võimalustest magistritöö kaitsnud ning praegu laevade ja sadamate emiteeritavate kasvu- hoonegaaside reguleerimise mõjudest doktoritööd kirjutav Laasma on riigilaevastiku üles ehitamiseks just sobiv inimene. Kokkuhoid ja investeerimine „Kliimaeesmärkide ja kõrge tegutsemisefektiivsuse saavutami- seks peab merendusvaldkond tervikuna läbima enneolematu tehnilise, organisatsioonilise ja ühiskondliku uuendusprotsessi, milles Riigilaevastikul on selge teenäitaja roll,“ rõhutas Laasma ametisse asudes. Kuigi Riigilaevastik hakkab teenima vaid meie riigi huve, on merendus globaalne majandusvaldkond ning laevanduses kehtivad regulatsioonid on piiriülesed.

Vastloodud Riigilaevastiku peadirektor Andres Laasma.

Riigilaevastikku luues kogusid MKMi merendusvaldkonna juhid ja spetsialistid teadmisi ning kogemusi mitmetest riikidest ning

17

TEEJUHT / NR 5

Powered by