VESI
Fotod: erakogu
Pärnu lahel.
Pärnumaa ettevõtlusauhindade jagamisel.
ka peadirektor Laasma näeb asju laiemalt kui vaid Läänemere idakalda kontekstis. Riigi veesõidukite ühtsesse ja efektiivsemasse laevastikku koondamine ei ole maailmas ega Euroopas uus idee, kuid plahvatuslikult kasvanud energiahinnad ning kliimaeesmärkide tõttu rangemaks muutunud keskkonnanõuded asetavad riigi- laevastiku ette täiesti uued ülesanded. Laasma sõnul ootab maa- ilma merendust ees sama suur muudatus, kui seda oli üleminek purjelaevadelt aurulaevadele: „Laevatranspordi süsinikuneutraal- seks muutmisel on üüratu mõju. Maailma üks tuntumaid meren- duseksperte, Briti majandusteadlane Martin Stopford on välja arvu- tanud, et rahvusvahelise merendusorganisatsiooni IMO kesk- konnareeglite täitmiseks tuleb maailma laevastikku investeerida kolm triljonit dollarit. Ilmselt tähendab see 2050. aastaks kogu maailma laevastiku välja vahetamist, sest sisepõlemismootoreid ei saa rohkem efektiivsemaks tuunida, see peab olema kontseptuaal- ne muutus.“
Riik jättis kasutamata õiguse osta välja TS Laevade parvlaevad, kuid praegu juba otsustatud ning töös olev viies suursaarte parvlaev läheb riigilaevastiku koosseisu. Koos väikesaarteliinide alustega jäävad parvlaevad omaette osaks riigilaevastikust ja ameti omaniku- järelevalve alla, kuid nende käitamine ja hooldamine jääb lepinguga operaatoritele. Laevade omamise asemel keskendub amet teenusele Riigiga seotud laevastike ühendamine vajab Laasma sõnul eelkõige suhtumise muutust. Laevade omanikustaatusele keskendumise asemel peab Riigilaevastikust saama teenusele orienteeritud orga- nisatsioon, mille ülesandeks on tagada, et kõik laevu vajavad ametid saaksid oma tööd hästi teha. „Teenuse osutamine ja kliendikesksus on olulisemad märksõnad, kuigi teenust osutatakse peamiselt riiklikele struktuuridele, kus need mõisted on ehk pisut harjumatud. Ülitihe peab koostöö olema ka Transpordiametiga, kes on suure osa teenuste tellija ning ka järele- valve tegija merel toimuva üle,“ rääkis Laasma. Kuidas hakkab välja nägema laevade kasutusaegade jagamine eri tellijate vahel, aga ka laevaperede komplekteerimine, on ülesanne, mille Laasma tiim peab lahendama lähikuude jooksul. Uus süsteem alustab ametite teenindamist tänavu 1. juulil. Uued laevad vajavad uut tüüpi kaldataristut Kihnu Veeteede laevastikku juhtides on Andres Laasma endale põhjalikult selgeks teinud laevade keskkonna- ja majandusmõjud ning arvutanud läbi võimalused laevavedude efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks muutmiseks. Kihnu, Ruhnu, Vormsi ja teiste väikesaarte laevaliine teenindades jäi ühe ettevõtte inves- teerimisvõimekus napiks ning operaator pidi toime tulema olemas- olevate laevade ja taristu võimalusi arvestades. „Riigilaevastiku puhul saame läheneda laiemat tervikpilti silmas pidades. Kui varem pidi iga laevaomanikust amet või asutus neid ise hooldama ja arendama, siis ühtses süsteemis annab mastaabiefekt säästu nii uusi kontseptsioone rakendades kui ka hankeid kor-
Vähem laevu, aga universaalsemad ja efektiivsemad
Riigilaevastik alustab laevadega, millest mõned on üsnagi eakad. Laasma sõnul tuleb nii rohepöörde nõudeid kui ka efektiivsust sil- mas pidades alustada kohe uute kontseptsioonide välja töötamise ning uute tehnoloogiate rakendamisega, riigilaevastik tuleb uuen- dada ja see on terviklik protsess. „Riigilaevastiku tähtsaim ülesanne on luua universaalne laevastik, millega on võimalik teenindada kõiki merel tegutsevaid ametkondi: politsei- ja piirivalveamet, lootsid, keskkonnainspektsioon, veeteede hooldus, teadusasutused ja nii edasi. Universaalsete laevade kasu- tusintensiivsus oleks kõrgem kui praegu. Uuringu järgi oli riigi lae- vade keskmine kasutusaeg seni kõigest neli protsenti,“ rääkis Laasma. Esimene rohepöörde põhimõtetele vastav uus multifunktsionaalne töölaev peaks valmima 2026. aasta suveks. Tinglikult võib alust nimetada ka poilaevaks, sellega saab hooldada veeteid ja mere- märke, teha teadustööd ja reostustõrjet. Laev tuleb piisavalt suur, et asendada Salmet, Sektorit ja teisi seniseid töölaevu.
18
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook