Fotod: Jake Ferra
TS Laevad usub rohekütustesse S Laevad OÜ juhatuse esimees Indrek Randveer kinnitab, et T laevaettevõte on väga rohekütuste usku, aga hindama peab perspektiive. „Kui selgub, mis saab järgmisest liinihankest, saame teha otsuse, kas investeerime uutesse energialiikidesse. Ümberehitus peab ennast hankeperioodi jooksul ära tasuma. Kui näeme, et hoiame 10 aastaga sama summa ulatuses kütust kokku või tekitame vähem CO ₂ , siis võib investeering hakata mõistlikuks muutuma,“ rääkis Randveer. Tema sõnul sõltub operaatori suutlikkus investeerida laevade ümberehitusse ja rohekütuste kasutamisse sellest, mida riik parvlaevaoperaatorilt tellib ehk missugused ootused ja nõudmised seatakse järgmises suursaarte liinihankes – mitme laeva peale hange tuleb ja kas tekib taristu laevade rohekütuse ja elektriga varustamiseks. Tulevikukütuste ja elektrilaevadega on end väga hästi kurssi viinud ka TS Laevad OÜ juhatuse liige ning laevandus- valdkonna juht Guldar Kivro. „Olen kindel, et elektrilaevadel on tulevik. Double-ended ehk mõle- mas suunas sõitvad parvlaevad on juba nii ökonoomsed, et Virtsu–Kuivastu ligi 4miiline laevatee on puhtalt akude pealt sõide- tav. Norras testitakse akulaevadega 12kilomeetrist vahemaad,“ oli Kivro optimistlik. Tema sõnul võiks elektri- või hübriidlaevadel olla perspektiivi ka teistel Eesti saarte reisilaevaliinidel ning pidades silmas Väinamere laevaühenduste tervikvaadet aastateks 2030– 2035, peab vajalikele muudatustele juba täna mõtlema. Reisijakohti jätkub, probleem on autodega Väinamere saared on popid ja reisijaid tuleb aasta-aastalt juurde. Senine kogemus on näidanud, et nõudlus parvlaevaühenduse järele suureneb koos pakkumise paranemisega. TS Laevade parvlaevade maht on praegu 700 reisijat ja nii palju inimesi on laeval väga harva. Küll aga võib tipphetkedel enne ja pärast jaanipäeva, suvistel nädalavahetustel ja ka koolivaheaegadel juhtuda, et järjekorda kogunenud autosid on rohkem kui väljuval laeval kohti. Praegu mahutavad laevad maksimaalselt 150 sõiduautot, kuid praktikas on alati teatud arv kohti reserveeritud ka bussidele ja veokitele. Kui suur saab olema järgmise suursaarte liiniveo hanke maht, ei ole täna veel teada, kuid laevastiku uuendamine ja rohekütustele üle viimine on otseselt seotud tellimuse mahu ja tähtajaga. Lühematel liinidel on elektrilaevad reaalsed juba täna „Kui tingimused on sobivad ning me osutume hankel edukaks, siis kindlasti mõtleme, kas viia Saaremaa liin üle ainult elektrilaevadele. Samas, asenduslaev peab olema selline, mis oleks võimeline teenindama ka Hiiumaa liini, see tähendab, et peab olema hübriid, sest lähitulevikus kasutatavate akulahendustega ei ole Rohuküla– Heltermaa 12miiline laevatee ainult akulaevadele jõukohane,“ sel- gitas TS Laevad juht. Tema sõnul on riigi eesmärk ehitada viies parvlaev elektrilaevana, mille teisene kütus oleks vesinik. Kui jää-
Indrek Randveer TS Laevad OÜ juhatuse esimees
Guldar Kivro
TS Laevad OÜ juhatuse liige ning laevandusvaldkonna juht
dakse selle seisukoha juurde, siis tuleb tõsist tähelepanu pöörata kaldataristule ehk sadamate valmisolekule selliseid laevu tee- nindada. Kuniks seda ei ole, on kavandatav aku-vesinik-toitega elektrilaev TS Laevade hinnangul kasutatav ainult Saaremaa liinil. Kui aga seatakse tingimuseks, et see laev peab olema ristkasu- tatav mõlemal liinil, siis muutub ainult akude kasutamine küsita- vaks. Rohuküla–Heltermaa laevatee kitsastes ja madalates kana- lites ning raskete jääolude korral võib akude energiast väheks jääda, lisaks puudub Hiiumaal praegu vajalik laadimisvõimsus. Hiiumaa liinil vajab tähelepanu veel ka laevateede ja kanalite korrashoid. Uue planeeringu järgi peaks Heltermaal laienema ka kaubasadama osa. Kui piirkonnas tekib rohkem laevaliiklust, siis on vaja kanaleid laiendada. Hiljuti oli Heltermaa lähistel intsident, kui üks kaubalaev jäi kanalisse kinni ja takistas nii ka parvlaeva- liiklust.
Akulaevadele üleminekuks pole praegu laadimisvõimsust
Akulaevadele üleminek seab suured nõudmised ka kaldataristule. „Praegu tellivad Virtsu ja Kuivastu kuus megavatti laadimisvõim- sust, sellest viis megavatti on vajalik ühe akulaeva teenindami- seks. Kui tuleb kolm elektrilist laeva, on vaja vastavalt rohkem. Euroopa Komisjoni otsus elektriautodele üleminekuks 2035. aas- taks nõuab rohkem laadimisvõimsust maanteedele. Kui kõik edaspidi registreeritavad uued autod oleksid elektrilised ning lisada siia veel ka laevad, rongid ja rekad, saame tulemuse, et elektrit on vaja kordades rohkem, kui meil praegu on – vajame uut taristut, võrku, võimsusi. Vaja on pikaajalist vaadet, kuna nende investeeringute maksumus on miljonites eurodes,“ kirjeldas Kivro. Olukorda Eesti saarte parvlaevasadamates võiksid aidata leeven- dada kavandatavate meretuuleparkide uued elektrikaablid. Siiski on need projektid praegu vaid ideede staadiumis, kuna investorid
27
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook