Avaliku sektori seisukohad, tegevused ja teenused toetavad ning tagavad meremajanduse järjepideva arengu Avalik sektor peab tagama soodsa keskkonna merendus- sektoris tegutsevatele ettevõtetele, kolmanda sektori institut- sioonidele ja inimestele. Keskkond tähendab selles konteks- tis nii õiguslikku baasi, avalikult kasutatavat taristut kui ka avaliku sektori pakutavaid teenuseid. Teiseks on avalikul sek- toril oluline roll merendusklastri arengueelduste loomisel tegevuste ja toetamise, sh rahvusvahelistes organisatsioo- nides nõuete väljatöötamises osalemise kaudu. Seda alates konkreetsetest sektorit toetavatest projektidest, nt meren- duse kompetentsikeskuse loomisel/arendamisel, kuni kaud- semate/toetavate tegevusteni, mis võimaldavad sektoril infot ja kogemusi vahetada ning on hea koostöövõimaluste loomi- sel. Avaliku sektori tegevused peavad olema eesmärgipärased, tõhusad ja toetama sektori tegevusi koostöös rahvusvahe- liste standarditega, et tagada konkurentsivõime. Merendu- sega tegelemine on jaotatud praktiliselt kõikide ministeeriu- mide vahel. Kuigi see tekitab kohati probleeme, on tegu para- tamatusega, kuna merenduses saavad kokku mitme minis- teeriumi hallatavad teemad. Kuna merenduse küsimuste lahendamine on jagatud eri ministeeriumide vahel, siis on oluline tagada ministeeriu- mide-vahelise tööjaotuse selgus ja koostöö. Konkreetsete probleemidega peavad tegelema asutused, kellel on selleks parim pädevus, kindlustades infovahetuse samas ka teiste institutsioonidega. Selle väljundina peab ettevõtjatele ja teis- tele huvirühmadele olema kättesaadav õige ja ajakohane info ning kiire ja konstruktiivne probleemide lahendamine. Eesti mereharidus ning valdkonna teadus- ja arendustegevus on kaasaegne ning tulevikukompetentse ja -vajadusi arvestav Eesti mereharidus ja -teadus kõikidel õppetasemetel (tervik- lahendus) ei taga vajaliku kiiruse ja paindlikkusega meren- dusvaldkonna konkurentsivõime tõstmiseks kõigis meren- dussektori valdkondades vajalike, sh tulevikukompetentse ja -vajadusi arvestavate pädevusega spetsialistide tööturule jõudmist. Praegu puudub merehariduse tervikvaade, sh üheselt mõis- tetav seisukoht ning arenguvisioon merehariduse nõudluse ja pakkumise kohta kõikidel õppetasemetel nii erialade kui ka kompetentsi (sh uued erialad) lõikes. Sellest lähtuvalt on
valdkonna haridus ja teadustegevused killustatud ja osaliselt dubleeritud. Merehariduse sisuline pool on jäetud haridus- asutuste kujundada ja korraldada, ning paraku ei lähtu see haridus- ja teadusrahastuse puuduses sageli merehariduse tervikvaatest ja vajadustest ning tööturu vaatest ja vajadus- test, vaid haridusasutuse majanduslikest võimalustest ja muudest prioriteetidest. Vajadusepõhise lähenemise takistu- seks on lisaks regulaarselt koondatavate seireandmete, vald- konna uuringute ja analüüside puudumine. Olemasoleva olu- korra üheseks mõistmiseks on vajalik koondada ja skemaati- liselt kuvada õpetatavad mereharidusega seotud erialad õppetasemete lõikes, samuti on vaja kaasata merehariduse kontseptsiooni koostamisse võimalikult kõik merehariduse ja teadus-arendustegevusega tegelevad asutused. Rannaäärne elu- ja külastuskeskkond on atraktiivne, soodustades mereturismi ja kohaliku ettevõtluse arengut, merekultuuripärandit kantakse edasi Randlusel on kanda kaks suuremat funktsiooni – kohaliku elukeskkonna, elustiili ja kultuuripärandi säilitamine, luues ka sobivaid töökohti ning merenduse vastu huvi tundvate ini- meste kasvatamine, kes asuksid tulevikus tööle merendus- sektorisse. Rannaäärses ettevõtluses on kesksel kohal turism, kalandus, kultuuritegevus ja traditsiooniline laeva- ehitus, mis on omavahel seotud nii taristu kui ka tegevuste kaudu. Merekultuuripärandi ja -traditsioonide säilimisele ai- tab kaasa asjaolu, et Eestil on silmapaistev, toimiv ja arenev väikelaevaehituse sektor. Suures osas on välja ehitatud väikesadamate võrgustik. On ellu kutsutud merekultuuri- pärandil põhinevad üritused ja kohalikel on huvi neid korral- dada. Eestis on veel mingil määral säilinud elav merepärimus. Meremuuseumid on heal tasemel – nii riiklikud kui ka era- kätes olevad. Digiarhiivid toimivad ja andmekogusid täienda- takse pidevalt. Mõnes rannaäärses paigas tegutsevad meri- spordi- ja päästeseltsid. Merekultuur ja traditsioonide väärtustamine on taastumas, millele on suuresti kaasa aidanud mitmed riiklikud toetus- meetmed ja need peavad jätkuma. Suurimateks väljakutseteks on põlvkondade vahetusest tule- neva jätkusuutlikkuse tagamine. Merekultuur on suuresti üles ehitatud turismile ja tagaplaanile on jäänud autentne ranna- kultuur ja selle säilimine. Tuleb leida tasakaal meremajan- duse, turismi ning kinnisvaraarenduste vahel. Merekultuuri- pärandi puhul on vaja tegelda rannamajanduse arendamise teaduspõhise planeerimisega.
35
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook