Peeter Veegen
Meenutades noorusaegu tahaksin mõttes tänada toredat hiidlast, erudeeritud laevajuhti ja suure südamega inimest kapten Feliks Voolensit.Tuletame lühidalt meelde tema teed meremehena. eliks Voolens sündis Hiiumaal 9. märtsil 1906. aastal, F alustas meresõitu tekipoisina 16aastaselt, lõpetas Tallin- na merekooli 1935. aastal. 1939. aastal sai temast kap- ten aurulaeval Liisa, mis sõja alguses 1941. a uputati ja kapten vangistati. Kuna kapteni süüd laevahukus ei tuvastatud, vabanes ta peagi ja jätkas meresõitu sõja lõpuni purjelaeval Alar. Sõjajärgsetel keerulistel aastatel töötas Voolens kaptenina päästelaeval Pere- svet ja hiljem juba kaubalaevadel kaugsõidus. Tema oskused, teadmised ja rahulik meel ei jäänud märkamata ka Eesti Mere- laevanduse juhtidele. Kui 1959. aastal ehitati Rostockis meie laevandusele uut lipulaeva Loksa, otsustati selle kapteniks mää- rata Feliks Voolens. See oli tunnustus tema tööle ja ühtlasi laeva ohutu meresõidu tagatis.
Loksa kapten Felix Vooens roolikambris 1964. aastal.
Mootorlaev
1972. aastal Loksa
Rostockis anti laev pidulikult üle ja saabus Tallinna reidile. Kogu lae- vanduse juhtkond koos kutsutud külalistega oli kogunenud kaile laeva pidulikult vastu võtma. Laeval aga tekkis mingi viivitus ankru hiivamisel ja seltskond muutus juba rahutuks. Meie tuntud nalja- mees kapten Konga teadis kohe viivituse põhjust – sakslased panid Rostockis masina käima ja meie poisid ei osanud enam seisma jätta ja lükkasid kiiruga kangi kuskile vahele, nüüd ei saa kangi enam kätte! Minu teed ristusid kapten Voolensiga 1960. aasta talvel, kui mind suunati merekoolist koos kahe teise poisiga oma viimasele prak- tikale kaubalaevale Loksa. See oli juba tüürimehe praktika, mis tä- hendas, et õppeplaan nägi ette viibimist komandosillas vahitüüri- mehe „töövarjuna”. Pidime tegema kõike seda, mida vahitüüri- mees – määrama laeva asukohta kõigi navigatsioonivahendite abil looduslike, taevaste ja inimese loodud maa- ja meremärkide järgi, kandma kaardile laeva teekonna, arvestades tuulte ning hoovuste mõju. Laeva teekonna kavandi kandis kaardile kõigepealt kapten isiklikult või kogenud tüürimees kapteni kontrolli all. Jooksvalt arvestati laeva teekonda kompassi ja logi näitude järgi, seda pidevalt asukoha määramiste abil täpsustades. Selle „tüürimehe” töö kõrvalt osalesime ka igapäevatöödes madrustena roolivahis, tekil ja mui- dugi sildumise ajal. Seda muidugi tasuta ja piiratud töö- avraalides ajaga. Aga ega me seda tööaega eriti ei jälginud ja panime käed kül- ge igal võimalusel. Mina olin siis juba kõva tegija, olin eelmisel aastal Mitšurinskil pärast praktika lõppu veel paar kuud päris madrusena leiba teeninud.
Fotod: Eesti Meremuuseum
37
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook