VESI
Foto: erakogu
Kapten Voolens laeva messis koosolekul.
Vahel pöördus ta kõrg- haridusega tüürimeeste poole palvega mõnd matemaatilist küsimust lahendada, millele tingimata vastust ei saanud. Ilmselt ta lihtsalt testis poisse.
teravalt nähtav on. Selline hea aeg on kaks korda päevas, enne päike- se tõusu ja pärast loojangut. Seda aega kutsutakse astronoomili- seks hämarikuks. Huvi astronoomia vastu viis mind lähemalt kokku meie kapteni Feliks Voolensiga, kes oli suur astronoomia ja matemaatika huviline, tundis tähti nagu koduaia puid. Ükski tüürimees ei suutnud asukoha määramisel temaga võistelda. Ta teadis täpselt, missugused tähed, millise nurga all ja mis järjekorras nähtavale ilmuvad. Kui meie koos tüürimehega alles tähti otsisime, neid tähegloobuse abil tuvasta- sime, oli tema oma neli lemmikut isikliku sekstandiga „kinni püüd- nud”, horisondile alla toonud ja kajutisse kadunud. Kui tüürimees oma esimese tähe asujoont Gaussi logaritmide abil alles arvutas, tuli kapten kaardikambrisse ja pani oma nelja tähe abil leitud asukoha vaikselt kaardile. Tavaliselt ta seda kohe kaardile ei joonistanud, et näha, mis tüürimeestel ja tüürimehehakatistel välja tuleb. Ta oli endale hankinud mingid kavalad saksa tabelid (nimetas neid semi- versustabeliteks), mis arvutuste aega tunduvalt lühendasid. Meie laevadesse ilmusid analoogilised tabelid aastaid hiljem. Tal oli ka eriline huvi matemaatika vastu ja ilmselt ka üsna head tead- mised. Vahel pöördus ta kõrgharidusega tüürimeeste poole palvega mõnd matemaatilist küsimust lahendada, millele tingimata vastust ei saanud. Ilmselt ta lihtsalt testis poisse. Ma ei tea, kas oli see huvi astronoomia vastu või veel midagi muud, igal juhul kutsus see teeneline kapten mind tööle oma laeva, et võiksin pärast töödiplomi väljasõitmist saada seal tüürimeheks. See
Reis algas Hersonist ja Odessast ja viis meid läbi Suessi kanali Bas- rasse Iraagis. Basrasse viisime segakaupa, tagasi tõime laadungi datleid ja lisaks laadisime kolmes Küprose sadamas rosinaid. Reis lõppes Mariupolis, kus istusime rongi peale, et sõita merekooli lõpe- tama. Pikemalt olen seda reisi (ja ka teisi merereise) kirjeldanud oma meenutuseraamatus „ ”. Siis olime uljad noorukid, Ajatuulte keerises meri põlvini ja nautisime neid kogemusi täiega! Tänapäeval tõmbab süda valust kokku, kui kuuleme nende sadamate nimesid! Minu eriliseks huviks oli meresõiduastronoomia, asukoha määra- mine päikese ja tähtede järgi. Igal õhtul kui hämardus, üritasime „tähti taevast alla tuua”. Ikka stopper ühes ja teises käes, sekstant vahtisime taevasse, üritades leida heledamaid tähti, et mõõta nende kõrgust, seejuures sekundilise täpsusega stopperi ja kronomeetri abil ajahetke fikseerides. See õnnestub ainult lühikese ajavahemiku jooksul, mil tähed vaevalt paistma hakkavad ja samas horisont veel
38
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook