VESI
Pusimise poolsada. MEREKEEL Merekeele nõukoda kui merekultuuri ajutrust. Algusaastad Reet Naber Merendusalase oskuskeele korraldamise vajadusele hakati tähelepanu pöörama 1970. aastatel. Algatus oli tulnud tundliku keelenärviga kaugsõidukapten Uno Laurilt. Kohe lõi kaasa meremuuseumi juures tegutsenud Meresõprade ringi toimekas liige Heino Kuivjõgi, kes oli juba 1967. aastal avaldanud ajakirjas Keel ja Kirjandus tolleaegset kõnepruuki teravmeelselt kritiseeriva artikli „Palundra! Esmiinets taraanis otse kajutkampaania kohalt sisse“ ¹ .
tatavaks. Kui merendus hakkas muutuma rahvusvaheliseks, hakkas merekeelt mõjutama rahvusvaheline kõnepruuk. Pool sajandit kest- nud okupatsiooni ajal kostus meie laevadelt eesti keelt harva. Mereterminoloogia komisjoni asutamine 1973. aasta 23. jaanuarist moodustati Eesti Riikliku Meremuuseumi direktori Ants Pärna käskkirjaga ühiskondlikel alustel töötav Meren- dusterminoloogia komisjon „merendusterminoloogia kogumiseks, süstematiseerimiseks, õige kasutamise propageerimiseks ja vaja- duse korral uute terminite loomiseks“. Algatusgrupis osales 14 eri- neva merekogemusega meest. Samal aastal anti ajalehe Sirp ja Vasar „Keelenurgas” teada, et mere- muuseumi juures tegutseb mereterminoloogia komisjon ja selle liikmed on „valmis jõudumööda abistama ajakirjanikke, tõlkijaid, kõiki asjahuvilisi“.
Milleks oli vaja? skuskeeles tuleb kasutada täpseid mõisteid ja termi- O neid, et tekstis ei oleks mitmetähenduslikkust ega eba- määrasust, et erialateksti oleks võimalik tõlgendada alati ühte moodi. Merendus on rahvusvaheline valdkond ning seal kasutatav keel on läbi põimunud paljude rahvaste mere- sõnadest, mistõttu leidub eesti mereterminoloogias vast roh- kem laen- ja võõrsõnu kui tavakeeles. Ajal, mil laevu ehitati veel oma randades ja neil seilasid enamasti omakandi mehed, oli merekeeles ka palju kohalikke sõnu. See rikastas merekeele kasutust ja nii mõnigi kohalik termin sai ajapikku laiemalt kasu-
¹ Häire! Hävitaja rammis otse ühiskajuti kohalt! Lühendatult 10-lk algtekstist. Käsitles peamiselt (mere)sõjandustermineid. 1974 U. Laur „PQ-17 hukkumine ehk Kapteni uinak ruhvis“.
40
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook