Ajakirjanike Liidu juurde Eesti Telegraafiagentuuri tõlk-toime- taja Henno Meriste initsiatiivil loodud keele- ja tõlkesekt- ² siooni koosolekuil käisid A. Pärna, H. Kuivjõgi ja U. Laur, kes rääkisid komisjoni tegevusest merendusterminoloogia kor- rastamisel, tutvustasid uusi termineid ja tõstatasid hulga lahendamist vajavaid küsimusi. Vahetati mõtteid väljavaate üle ühistööks meremeeste, ajakirjanike, keeleteadlaste ning kõigi teiste nii tähtsa ala nagu merendus oskussõnavara vilje- lemisest huvitatutega. Sel perioodil oli peatähelepanu pööratud ajakirjanduses ja arvukates tõlkeraamatutes esinevatele keelelapsustele, meresõjanduse ja purjetamisalasele sõnavarale. Töömahu- kas oli Kulno Olevi koostatava „Inglise-eesti-vene meresõnas- tiku” ettevalmistamine. (Ilmus 1981, toimetanud Edmund Russow ja Uno Laur, retsenseerinud Rein Kull). Pärast mõningast vaheaega, mis johtus intensiivsest etteval- mistusest olümpiaregatiks (muuseum suleti ehituseks 1977. ³ aastal), tuldi uuesti kokku 1983. aasta 7. jaanuaril ning 1. veeb- ruaril peeti esimene töökoosolek. Komisjoni esimeheks valiti U. Laur, asetäitjaks H. Kuivjõgi, sekretäriks Reet Naber. Komisjoni koosseisu kohta allkirjastas direktor Pärna amet- likud käskkirjad 1973. ja 1983. aastal. Tööd tehti ühiskond- ⁴ likel alustel, kaasati erineva elu- ja töökogemusega Eesti merekultuuri edendamisest ja selle populariseerimisest ⁵ huvitatuid. Ants Pärna oli kogunud elutarkust nii laeva- kui ka muuseumi- juhina. Heino Kuivjõgi oli enne sõda saanud mereväeohvitseri väljaõppe ja purjetamispisiku, Edmund Russow ja Karl Lee- met sõitnud laevajuhtidena purje- ja aurulaevadel, Artur Kruusmägi mehaanikuna aurikutel. Kaugsõidukaptenid Uno Laur, Roland Leit ja Hugo Palk olid pärast sõda saanud õppida veel eesti keeles. Meremuuseumis töötanuist olid aktiivselt kaasatud Bruno Pao, Jaak Sammet, Mati Õun ja Reet Naber. Pikema arutelu järel seati 1983. a paika töökava: 1. hakata ette valmistama materjale ENE (Eesti Nõu- kogude Entsüklopeedia) uueks väljaandeks; 2. hakata korrastama merendustermineid; 3. hakata koostama leksikonilaadset teatmeteost. Tollal anti endale aru, et ainult iseenese tarkusest tulemus- likuks keelehooldetööks ei piisa, vaja on kaasata ka teiste vald- kondade spetsialiste. Sestap olid algusest peale hindama- tuteks nõuandjateks eesti terminoloogia grand old man Rein Kull ja ENE teaduslik toimetaja Enn Hallikma. 1. märtsi koos- olekul ühines komisjoniga veel üks raudvara, insener Armas Luige, kes oli juba enne sõda tollase Veeteede Valitsuse tule-
Fotod: Eesti Meremuuseum
Ants Pärna, Bruno Pao ja Robert Kurgo Häädemeeste päevadel 1986. a.
² H. Meriste 1978. a avaldatud keelehoolderaamatki kandis pealkirja: „Sõnamerel seilates”. ³ 1974 otsustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee anda 1980. a olümpiamängude korraldaja õigused Moskvale, purjeregatilinnaks sai Tallinn. ⁴ Lisaks andsid 1985. a ühele käskkirjale seoses M. Gorbatšovi kampaaniaga kõik allkirja, et muuseumi ruumes alkoholi ei tarbi. ⁵ Termini „merekultuur” tõi esimesena kasutusele B. Pao ajalehes Sirp ja Vasar 1985. a. avaldatud artiklis „Merekultuuri varamust“. Keelekomisjoni liikmed osalesid pea kõigil meremuuseumi üritustel. Siin ollakse tutvumas Muuga sadamaga, mis tollal kandis Uussadama nime. Paremalt: Enn Hallikma, Jaak Sammet, Reet Naber, Heino Kuivjõgi, Karl Leemet, tema taga Eduard Hunt, Edmund Russow, Mati Õun. Vasakus ääres Ants Pärna, Armas Luige, Rein Kull. tornide ja sadamate ehitamise juhtivspetsialist. 1984. a liitusid Tal- linna sadama sadamakapten kaugsõidukapten Eduard Hunt ja mehaanikainsener Jüri Kask, 1985. a toimetaja ja tõlkija Olev Luha- veer, kaugsõidukaptenid Rein Raudsalu, Madis Käbin, 1987. a ENSV Kirjastuskomitee esimehe asetäitja (aastail 1963 1988) olnud – entusiastlik purjetaja Leonid Parašin, kapten Vello Mäss, 1988. a kaugsõidukapten Tarmo Ojamets ja raadioinsener Arvi Nordmann. 1993. aastal, kui käsikiri oli enam-vähem valmis, võis L. Parašin kinnitada: „Tähtsaim tegur on olnud kõik need inimesed, kes kahe- kümne aasta jooksul komisjonis tegutsenud. Arvestatavalt osale- nud on 35 mere- ja keelespetsialisti, lisaks organisatsioone ja n-ö
41
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook