Kripeldama jäävad pisiasjad õpetavad Vungile on ringristmike temaatika eriti südamelähedane ja neid kavandab ta alati hingega. 2014. aastal valmis esimene kiviridadega eraldatud turboristmik, Viljandi ring. „Üldiselt oli see hästi tehtud ja toimis, aga ühe nüansiga mindi projektis siiski alt. Ringi sees tekivad uued rajad, mis võivad olla täisnurkselt või omavahel sujuva raadiusega ühendatud. Mina tahtsin need viia täisnurga alla, kuid projekteerija ei olnud nõus enam projekti muutma. Ta põhjendas ja selgitas senikaua, kuni andsingi järele. Hiljem selgus, et oleksin pida- nud endale kindlaks jääma, sest lahendus tuli ikkagi ümber teha ja seegi ei õnnestunud täielikult. See jäi mul päris kauaks kripeldama,“ ütleb Vunk. Ent kripeldus on edasiviiv jõud. „Igal objektil tekib mingeid pisiasju, mille kohta mõtled, et äkki oleks saanud selle veel paremini ära lahendada. Nii püüdledki pidevalt parima tulemuse poole,“ selgitab projektijuht. Vunk meenutab vaidlusi Adavere teeületuskoha ümberehituse üle. Esialgu oli sõidutee alla jääva jalakäijate tunneli ehitamiseks eel- arves ette nähtud 200 000 eurot. Siis leiti, et tunnelist ei piisa ja tuleb läheneda terviklikumalt. Nii kavandati lisaks tunnelile aleviku eri piirkondadesse viivad jalgteed, liikluskiirust vähendavad šikaanid, ohutum teeületuskoht Adavere tankla ja poe juures ning bussi- peatused, kuhu pääseks läbi tunneli ja mis asuksid kortermajadele lähemal. Samuti sooviti kogu lõiku paremini valgustada, et tuua šikaanid, teeületuskohad ja bussipeatused paremini nähtavale. Sedasi suurenes objekti maksumus esmalt 600 000 ja hiljem koguni 1,2 miljoni euroni. „Ent lõpuks oli see üks väga hästi õnnestunud projekt, hea näide sellest, et mõnikord tasub asi suuremalt ette võtta, et saada terviklik ja tegelikult toimiv lahendus. See on üks väheseid piiratud kiirusega põhimaantee lõike Eestis, kus on sobiv liiklemis- keskkond ja kiirus, nii et kõigil liiklejatel on seal hea,“ nendib mees. Vungi teiseks meelisvaldkonnaks on palju kõneainet pakkunud 2 + 1 teelõigud, millest üks esimesi, Annikvere–Neanurme lõik, oli just tema projekt. „Oleme nende lõikude projekteerimise ja rajamisega
Tiit Vunk on Transpordiameti projektijuht, kes on Lõuna regioonis kokku puutunud kõigi viimase kümmekonna aasta suuremate projektidega. Nõnda tõstab ta parimate saavutuste seast esile muidugi Tartu läänepoolse ümbersõidu ehituse, aga ka Eesti esimesed 2 + 1 teelõigud ja palju kõmu tekitanud Tartu esimese turboringi. Teede projekteerimise kõrval on ta ka kahekordne sudoku maailmameister. agu sageli juhtub, ei jõudnud Viljandimaalt Suure-Jaanist N pärit Tiit Vunk teedevaldkonda sugugi planeeritult. Mää- ravaks sai onu juhuslikult välja öeldud mõte, et noormees võiks informaatika ja keemia kõrval ka Tallinna Tehnikaülikooli teedeehituse erialale kandideerida, sest teedetöö on praktiline ega saa kunagi otsa. Kui lõppvalikusse olid jäänud Tartus keemia ja Tallinnas teedeehituse eriala, otsustas noormees viimase kasuks ja tunneb selle üle siiani heameelt. Pika ajalooga projektid Maanteeametisse tuli Tiit Vunk 2007. aastal juba ülikooli kõrvalt, alustades Tartus planeeringute osakonna peaspetsialistina. „Lõpu- töö teema sain samuti Maanteeametist – koostasin Tõrvandi–Roiu lõigule eelprojekti. See oli toona väga kuum teema: arenev piirkond, palju liiklust, lagunev taristu. Ja kuum on see tegelikult siiani, sest lõik pole veel rekonstrueerimiseni jõudnud,“ tõdeb Vunk. Pärast paari aastat Maanteeametis töötamist tekkis Vungil soov proovida kätt erasektoris projekteerijana. Ent peagi võttis endine ülemus Kuno Männik temaga uuesti ühendust ja tegi ettepaneku kandideerida toonase Maanteeameti lõuna regiooni planeeringute osakonna juhatajaks. Tiit Vunk on töötanud asutuses mitmel ameti- kohal, nüüd t aristu haldamise teenistuse projekteerimise üksuse projektijuhina. Tartu läänepoolse ümbersõidu teine etapp ehk Riia ringi ümber- ehitus on üks mastaapsemaid ettevõtmisi, millega Vunk on oma esimesest tööpäevast alates seotud olnud. Liiklust on seal alati olnud palju, liiklusõnnetusi niisamuti – pikka aega oli Tartu linnas tiheasustusalal paiknev, kaht rahvusvahelist põhimaanteed ühen- dav ja Lõuna-Eesti suurima kaubanduskeskuse kõrval olev Riia ring üks riigi ohtlikumaid ristmikke. „See on minu jaoks suurprojekt, millega olen väga rahul. Lõuna- keskuse esindaja Jaan Lott ütles, et on näinud selle lõigu jaoks mitut projekti ja et tal on hea meel, et ellu viidi neist kõige normaalsem. Olen sellega täiesti nõus!“
Igal objektil tekib mingeid pisiasju, mille kohta mõtled, et äkki oleks saanud selle veel paremini ära lahendada. Nii püüdledki pidevalt parima tulemuse poole.
53
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook