Tartu läänepoolse ümberehituse II ehitusala ehk rahvakeeli Riia ringristmiku ehitustööd on põhimõtteliselt lõpetatud: Transpordiameti lõuna regiooni ehituse projektijuht Siim Remmelgas on tulemusega rahul.
Siim Remmelgas Transpordiameti lõuna regiooni ehituse projektijuht
Foto: erakogu
iiklus Valga maantee ja Tallinna–Võru ristmiku piirkonnas on nüüd endi- L sest mugavam, sest valmis sai piirkonna suurim tee-ehitusobjekt, mis algab Raja tänava tunneli juurest ja kulgeb Variku viaduktini. Tartu Ränilinnas asuvasse tuiksoonde suubub Riia tänav, kust väljub Valga maan- tee ja seda läbib Tallinna–Tartu–Luhamaa maantee. Lähistel paiknev Lõuna- keskus on tartlastele tähtis tõmbekoht, lisaks sellele kohtuvad siin transiitliiklus ja kohalik liiklus.
Fotod: Transpordiamet
Siim Remmelgas annab ülevaate tööde käigust, ettetulnud takistustest ja hindab lõpptulemust.
Milline on suurim muutus võrreldes varasema liikluslahendusega? Lahendust projekteeriti osade kaupa, et hiljem oleks võimalik seda mõistlike jup- pide kaupa ehitada. Uus lahendus suunab Tallinnast Võrru suunduva transiitliikluse teisele tasa- pinnale nõnda, et kogu piirkondlik liiklus jääb selle alla esimesele tasandile. Piki Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteed kulgev viadukt pikkusega 316,2 meetrit ongi kõige suurem muudatus: otseliiklus suunati sõlmest sujuvalt läbi – õigemini üle – ning kohalik liiklus jäi alumisel tasandil olevale ringristmikule. Ehituse käigus rajati nii põhi- kui ka kogujateedele kokku üheksa uut ringrist- mikku. Kui projekti tervikuna vaadata, siis lisaks viaduktile rekonstrueeriti 2,5 km riigiteid, kaks kilomeetrit linnatänavaid, ehitati 2,4 km täiesti uusi linnatänavaid, rajati viis eritasandilist teeületusvõimalust kergliiklejatele. Kui suur osa objektist on valmis, mis vajab veel lõpetamist? Suures plaanis on tööd valmis, rahalise poole pealt umbes 98% tööde mahust. Saime enne lume tulekut objekti liiklusele avada, ent ametlikke kokkuvõtteid pole me veel meeskonnaga teinud, sest mõningatele töödele on antud täiendav täht- aeg. Talveolude saabudes oli mõistlik osa vastuvõtutoiminguid kevadesse lükata, nii saab tulemust visuaalselt paremini hinnata. Lisaks on vaja veel teha teekatte markeerimisi – et tulemus püsiks, tuleb arvestada õhutemperatuuri ja -niiskuse- ga. Ka bussipeatuste dreenasfaldiga veel tegeleme. Kevadesse jäid ka mõned viaduktide kindlustustööd täringukividega: parimat tulemust taotledes on see töö mõistlik ette võtta soojal ajal, samuti tegeleme veel vaegnägijatele braikivide paigaldamisega ja Metsmaasika tee saab kaks asfaldikihti. Vabariigi aastapäevaks saime ka uhke disainvalgustuse tööle, ent viimast lihvi vajab veel haljastusprojekt. Tartu kui jalakäijasõbralik linn pöörab sellele palju tähelepanu, et uutel lõikudel ümbritseksid inimesi ka puud ja rohelus. Mõeldakse, kuidas erinevaid värve kokku panna, kuhu ja milliseid pinke lisada. Jalakäijate jaoks on olukord kindlasti parem kui enne. Võib tahta kõike ruttu lõpetada, ent kvaliteeti taotledes on vaja leida tasakaal. Suures plaanis on tööd siiski valmis, vaatamata sellele, et tööde 21 kuu pikkune tähtaeg oli üsna „sportlik“ ja ehitusperioodi sisse jäid kaks talve, mis Eesti kliimas teetöid ei soosi.
Viadukti avamine: uus liiklussõlm muudab liiklemise mugavamaks, kiiremaks ja ohutumaks.
57
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook