Kõrtsi sild Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel. Väljast vaadates tundub, et tegu võiks olla kahe 1,5meetrise avaga truubiga, ent tegelikkuses on tee all mitu korda suurema avaga konstruktsioon, millel on silla omadused. ma tulevikus rohkem tähelepanu pöörama truupide ümberehitami- sele.“ Vanad konstruktsioonid väsivad, lülid vajuvad üksteisest eemale ning kruus ja liiv jooksevad sisse ning tekitavad teekattesse auke ja truupidesse ummistusi. Samuti on Olari hinnangul pööratud liiga vähe tähelepanu mitte ainult truubikeha, vaid ka ümbritseva ala hooldusele – paljud truubid on kasvanud võssa või ladestunud set- teid täis, mis takistab truubi tööd. Seetõttu oli ka mitmeid alla poole meetrise läbimõõduga truupe lausa võimatu kirjeldatud asukohast leida. „Truubi hooldamine on maaomaniku kohustus. Kui truup oma sisse- ja väljavooluga asub väljaspool teemaa piire, ei saa ka meie Transpordiametis nõuda, et hoolduspartner seda ka nõuetekohaselt hooldaks,“ ütles Olari. „Truupidega me enam sellise hoogtöö korras edasi ei lähe,“ lisas Olari. „Eesti riigiteedel on suurusjärgus 22 000 truupi ning kõigi nen- de hindamiseks meil ressurssi ei jätku.“ Küll aga on Olari sõnul plaan parandada teehoolduspartneritega koostöös truupide hooldamist. „Tahame täpsustada uutes hoolduslepingutes seda, kuidas truupe paremini ja regulaarsemalt hooldada. Samuti on plaan märgistada ära need truubid, mis ei jää kogu ulatuses teemaale, et kõik osalised oleksid teadlikud truubi olemasolust ja oskaksid sellega arvestada.“ Sarnaselt truupidele on Olari sõnul neil plaanis koos meeskonnaga üle vaadata ka keskkonnarajatised: väikeuluki tunnelid, konna- tõkked, konnatunnelid, tagasihüppekohad, et saada parem ülevaade olemasolevate objektide seisukorrast. „Vahel ei teadvustata õigel ajal, et riigiteedele võib küll rajatisi juurde ehitada, aga keegi peab neid ka korras hoidma,“ ütles Olari.
Truup Tallinna–Narva maanteel. Ühel pool teed on näha portaalpäis ning teisel pool truubi torud.
Truupide hindamiseks töötati välja kolme numbri süsteem: 1–4 skaalal hinnati voolusängi, truubitoru ning päiste, krae, nõlvade, kraavi põhja ja katte seisukorda. 1 tähendab hinnangut „hea“ ja 4 hinnangut „halb“. Juhul kui truubitoru materjaliks oli gofreeritud teras või monteeritav terasplaat, mõõdeti ära ka terase kaitsekihi paksus. Nii said kõik vaadeldud truubid endale kolme numbriga hinnangu. Näiteks hinnang 441 tähendas, et voolusäng on umbes (4), truubitoru lülid lagunenud või paigast ära (4) ning korras on päised, nõlva- ja kraavikindlustus (1). Hinnang 144 tähendas aga seda, et voolusäng on korras (1), truubitoru lülid on lagunenud või paigast ära (4), lagunenud on päised, krae, nõlva- ja kraavipõhja kindlustus (4). Kolme numbriga hinnangud korrutati läbi kaalu- faktoritega ning neist moodustati pingerida. Kaalufaktoritega läbi korrutamise abil saab paremini esile tuua truubid, mis vajavad esmajärjekorras remonti või hooldust. „Minu visioon on see, et meil võiks olla edaspidi truupide kohta rohkem informatsiooni – mis on truubi otstarve, mis materjalist see on, mis materjalist on päised, kraavipõhja kindlustus ning sisse- ja väljavoolu kindlustus, kas on mingisuguseid muid abikonstruktsioone ning kas truup on märgis- tatud,“ sõnas Olari, „nii on meil põhjalikum informatsioon, mida läheb vaja näiteks truubi eluea lõppedes konstruktsiooni välja vahetami- seks." Truubid vajavad korralikumat hooldust 89 truupi, mille kohta ülevaatusel selgus, et need vastavad silla oma- dustele, liigitati taas sildadeks ja kanti sildade nimekirja. „Esitasime kolleegidele oma põhimõtted ja ettepanekud. Mõningate sildade puhul oli vaidlusi, kas peaksime jätma selle truubiks või ikkagi muut- ma sillaks.“ See tähendab, et sildadeks liigitatud objektidele haka- takse tegema regulaarset ülevaatust. „Need objektid pannakse silla- remondi pingeritta ning kui nende seisund jõuab kriitilise piirini, siis minnakse sinna remonti tegema. Eesmärk on neid objekte tihemini jälgida ning teha teadlikum valik,“ ütles Olari. Truupe üle vaadates ja hinnates leiti ka mitmeid „silmapetteid“: väljast vaadates tundus, et tegu on truubiga, ent kui minna konst- ruktsiooni sisse, siis on näha, et seal on sillale omased elemendid nagu lagi ja seinad. „Need objektid tõime sildade nimekirja tagasi, et suurendada teadlikkust. Ka teedeehitusfirmadel on raske remont- töid planeerida, kui nad ei tea, et tegelikult on tee all peidus hoopis teistsugune konstruktsioon kui väljast vaadates paistab.“ Aga mida saab järeldada truupide kohta? „Betoonist truupide eluiga hakkab otsa saama,“ tõdes Olari, „paljud riigiteedel paiknevad betoonelementidest truubid on 50–60 aastat vanad. Peame hakka-
Võrnu ühendusteel asuv binokkeltruup. Kraav on võsas ja prügi täis nii sisse- kui väljavoolu poolel. Truup sai kolmehindelisel skaalal seisukorra hindeks 444 ning on kaalufaktoriga korrutades vahetust vajavate truupide pingereas esikohal.
67
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook